Vabadussild: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
[[1772]]. aasta Tartu plaanile on projekteeritud Laia tänava otsa [[kivisild]], kuid projekti ellu ei viidud, sest plaanidele tõmbas kriipsu peale Tartu [[1775]]. aasta suur tulekahju.
 
[[1810]]. aastal ehitati üle jõe puusild, mis [[amortiseerumine|amortiseerus]] üsna kiiresti. [[1823]]. aastal see lammutati ning aastal [[1826]] rajati uus puusild, mille projekti autor oli linna ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Geist]].
 
Rajatud sild pidas vastu peaaegu terve sajandi, kuni läks 22. juunil [[1923]]. aastal arvatavasti [[jõeaurik]]u sädemest põlema.
19. rida:
Et kaitseministeerium nõudis tugevat ja laia silda, siis otsustati ehitada sild raudbetoonist.
 
Kuulutati välja rahvusvaheline kavandite võistlus. Esitatud tööde hulgast valiti kõige sobivamaks [[Tallinn]]a ehitustehnika kontori [[Estoruss]] pakkumine. Projekti autor oli insener [[Konstantin Zeren]]. Leping sõlmiti [[1924]]. aasta maikuus. [[4. jaanuar]]il [[1926]] avati sild liiklemiseks.
 
Vabadussilla pikkus oli 64,5 meetrit ja laius 13,6 meetrit (10 meetri laiune sõidutee ja kaks kõnniteed). Sild ehitati eelmisest puusillast kõrgemale. Silla otstesse ehitati jalakäijatele mõeldud trepid ja platvormid ning jõekindlustati kaldakindlustusjõekaldaid. Silla konstruktsioonikskonstruktsioon oli [[sillaava|kolmeavaline]] raudbetoonist [[talasild]]. Vabadussilla ehitus läks maksma 24,8 miljonit marka. Vabadussild oli esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] ehitatud raudbetoonsild.
 
[[Pilt:Tartu bridges 2006.jpg|pisi|Vabadussild aastal 2006 jalakäijate [[raudsild|raudsillana]]. Vaade [[Võrtsjärv]]e suunas. Taamal paistab [[Kroonuaia sild]].]]