Jõgi-kõõlusleht: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Jõgi-kõõlusleht''' (''Sagittaria sagittifolia'' L.) on [[konnarohulised|konnarohuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kõõlusleht|kõõluslehe]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv mitmeaastane [[rohttaim]].
 
==Rahvapärased nimetused==
Jõgi-kõõluslehe rahvapärased nimetused on '''kooreleht''', '''konnalusikas''', '''noolelill''', '''ressahain''' ja '''veeuba'''.
 
==Levila ja kasvukoht==
Jõgi-kõõlusleht kasvab [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[soo]]des kuni 500 m kõrgusel merepinnast, samuti [[Põhja-Ameerika]]s. Eesti mandriosas on taim tavaline, aga saartel väga harv.
 
Ta eelistab kasvada lubja- ja [[toitaine]]rikastes vetes. Kõige paremini sobib talle seisva või vähemalt väga aeglaselt voolava veega kasvukoht.
 
==Kirjeldus==
Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Lehed on väga erineva kujuga. Veepealsed lehed meenutavad [[nooljas leht|nooleotsi]]. Nende [[lehelaba]] on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk [[leheroots]] hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veealused lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad. Veepinnal ujuvad lehed on [[ovaalne leht|ovaalsed]].
 
[[Õisik]]u alumises otsas on väikesed puhasvalged emasõied. Nendest kõrgemal on pikema varre otsas isasõied, mis on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese [[tuppleht|tupplehe]] ja 3 valge [[kroonleht|kroonlehega]]. [[Tolmukas|Tolmukad]] on punased ja neid on palju. Taim õitseb [[juuni]]st [[august]]ini. Viljastatud õites arenevad tiivulised ja terava tipuga [[pähkel|pähklid]], mis suudavad levida nii [[tuultuullevi|tuule]]e abil kui vooluveekogude poolt kantuna ([[vesilevi]]).
 
Jõgi-kõõlusleht talvitub [[mugul]]ates. Mugulad on umbes maapähklisuurused ja sisaldavad palju [[tärklis]]t. Enne talve eralduvad mugulad emataimest ja kevadel kasvab igast mugulast uus taim. Seda nimetatakse [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivseks paljunemiseks]].
 
==Kasutamine==
Jõgi-kõõluslehe [[Mugulmugul]]ad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju [[tärklis]]t. [[Hiina]]s nimetatakse jõgi-kõõluslehte "heatahtlikuks seeneks" ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu [[kartul]], ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetmist.
 
{{Commons|Sagittaria sagittifolia}}