Lahutusmeetodid: erinevus redaktsioonide vahel

**[[kapillaarelektroforees]]i kasutatakse analüütikas

*[[Ekstraheerimine]] – tahkete või vedelate ainete segust ühe või mitme komponendi eraldamine selektiivse [[lahustuvus]]e alusel (näiteks [[Soxhleti ekstraktor]]is); tööstuses kasutatakse [[leostamine|leostamist]] veega

**[[ülekriitiline fluidum|ülekriitilise fluidumiga]] ekstraktsioon (SFE), näiteks [[ülekriitiline süsinikdioksiid|ülekriitilises olekus süsinikdioksiidiga]] (ülekriitiliste lahustitega saadud ekstraktid erinevad klassikaliste ekstraktsioonimeetoditega saaduist)

*[[Fraktsioneeriv destillatsioon]] või [[rektifikatsioon]] – efektiivne vedelike lahutamine [[destillatsioonikolonn|fraktsioneerimis-]] või [[rektifikatsioonikolonn]]iga, milles toimub paljukordne [[aurustumine]] ja [[kondensatsioon]]

*[[Kromatograafia]] – segu komponentide lahutamine paljukordse [[sorptsioon]]i ja [[desorptsioon]]i tingimustes

**[[kolonnkromatograafia|kolonn-]], [[planaarkromatograafia|planaar-]], [[gaasikromatograafia|gaasi-]], [[kõrgsurve vedelikukromatograafia|vedeliku-]], [[ioonivahetuskromatograafia|ioonivahetus-]], [[afiinsuskromatograafia|afiinsus-]], [[geelkromatograafia|geel-]] jt kromatograafilised lahutusmeetodid on laialdaselt kasutatavad valdavalt analüütikas

*[[Sublimatsioon]] – kergeltlenduva tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta

* [[Väljasoolamine]] - [[sool]]a lisamine [[lahus]]ele, et täielikumalt eraldada [[hüdrofoobsus|hüdrofoobsete]] [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] kiht