Kesk-Euroopa: erinevus redaktsioonide vahel

Kesk-Euroopa mõiste erineb riigist riiki ning on muutunud ajast aega.

Mõistet "Kesk-Euroopa" kasutati juba [[19. sajand]]i algul, aga laiemalt hakati seda tarvitama [[20. sajand]]i algul. Varem ei tuntud sellise määratluse järgijärele vajadust, sest Euroopat jagati [[religioon]]i põhjal [[Lääne-Euroopa]]ks, kus valitses [[katoliiklus]], ja [[Ida-Euroopa]]ks, kus valitses [[õigeusk]]. Seejärel jagunes tollane Lääne-Euroopa pärast [[reformatsioon]]i [[Põhja-Euroopa]]ks, kus valitses [[protestantism]], ja [[Lõuna-Euroopa]]ks, kus paavstivõim jäi püsima. Omakorda Ida-Euroopa lõunaosa läks [[islam|muhameedliku]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kätte ningja polnud head ühistunnust, mis Kesk-Euroopat eristaks muudest piirkondadest.

Ühistunnus hakkas tekkima 19. sajandil ja selleks oli [[sakslased|saksa]] rahvus. Tollal oli sakslastega asustatud piirkond mõnevõrra teistsugune kui tänapäeval, ulatudes kaugemale itta. Ühtlasi vähenes 19. sajandil [[religioon]]i tähtsus. Kesk-Euroopa tähistas neid piirkondi, mida [[Saksamaa]] soovis nii poliitiliselt kui majanduslikult kontrollida. Nii näiteks kuuluvad [[Baltimaad]] Saksa traditsioonis samuti Kesk-Euroopasse, sest seal oli [[baltisakslased|saksa vähemus]] väga mõjukas.

[[21. jaanuar]]il [[1904]] loodi [[Berliin]]is [[Kesk-Euroopa Majandusühendus]], mis seadis oma eesmärgiks [[Saksamaa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] majanduskoostöö tihendamise. Hiljem laiendati seda piirkonda [[Holland]]ile, [[Belgia]]le, [[Luksemburg]]ile ja [[Šveits]]ile. [[1915]] avaldas saksa kristlik liberaal [[Friedrich Naumann]] raamatu "Kesk-Euroopa" ("''Mitteleuropa''"), milles kutsus üles pärast maailmasõja lõppu moodustama nende maade majandusliitu. Sinna pidid kuuluma kõik [[Prantsusmaa]] ja [[Venemaa]] vahel olevad maad. Pärast Saksamaa kaotust maailmasõjas kukkus see idee läbi.