Ol Doinyo Lengai: erinevus redaktsioonide vahel

Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. [[Geoloogia|Geoloogiliseks]] kurioosumiks teeb selle vulkaani [[laava]], mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne [[vedelik]], siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks [[Karbonaatsed mineraalid|karbonaatseiks mineraalideks]]. Harilikult sisaldab laava [[Silikaatsed mineraalid|silikaatseid mineraale]], nagu [[kvarts]], [[päevakivi]], [[pürokseen]], [[oliviin]], [[biotiit]] jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud [[laavavool]]us need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse [[Karbonatiit|karbonatiidiks]], Ol Doinyo Lengai oma [[naatrium]]irikkuse tõttu [[Natrokarbonatiit|natrokarbonatiidiks]]. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani [[geograafilised koordinaadid]] on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb [[Ngorongoro looduskaitseala]] piiresse.

 

 

Karbonaadid on [[mineraal]]id, mis valdavalt [[Settimine|settivad]] [[Merevesi|mereveest]]. Neist on moodustunud [[karbonaatkivim]]id, näiteks [[lubjakivi]]. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest [[magma]]st. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana [[kontinentaalne maakoor]] on hakanud [[Riftistumine|riftistuma]], mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad [[füüsika]]lised ja [[Keemia|keemilised]] tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha.