Soontaimed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
** [[Koldtaimed]] ''Lycopodiophyta''
** [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta''
**
*** [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
*** [[Palmlehiktaimed]] ''Cycadophyta''
*** [[Hõlmikpuutaimed]] ''Ginkgophyta''
*** [[Vastaklehiktaimed]] ''Gnetophyta''
*** [[Katteseemnetaimed]] ehk [[
}}
'''Soontaimed''' (ka '''vaskulaartaimed
Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, [[soonteta taim]]edel juhtkimbud puuduvad.
Juhtsooned on puidukiude ([[ksüleem]]i) ja niinekiude ([[floeem]]i) sisaldavad taime[[kude|koed]], mille kaudu liiguvad taime sisemuses [[vesi]], [[mineraalid]] ja [[fotosüntees]]i saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Kõik soonteta taimed on üsna pisikesed.
Soontaimede elutsükli peamise osa moodustab [[sporofüüt|sporofüüdi]]faas, mis on [[diploid]]ne, igas [[rakk|rakus]] on kaks komplekti [[kromosoom]]e. Ainult lühike [[gametofüüt|gametofüüdi]]faas on [[haploid]]ne. Seevastu soonteta taimede elutsükli peamise osa moodustab gametofüüdifaas, kus igas rakus on ainult üks komplekt kromosoome. Näiteks [[sammaltaimed]]el on ainult [[eoskupar]] ja selle jalg diploidsed.
Seega on soontaimedel toimunud rõhuasetuse muutus: enamik elust ei toimu haploidses, vaid diploidses faasis. See võib olla põhjustatud asjaolust, et keerukamad diploidsed struktuurid suudavad tõhusamalt [[eos]]eid levitada. Teiste sõnadega: kui sammaltaimesarnane taim kasvatas endale suurema, keerulisema ja vastupidavama eoskuprajala, siis suutis ta kasvatada ka rohkem eoseid ning neid kaugemale levitada. Pikkamööda arenesid diploidsele struktuurile oma [[juur]]ed ja tekkis [[puit]]unud tugistruktuur, mis omakorda võimaldas haruneda ja rohkem eoseid kasvatada, lõpuks suurenes järjest selle osa pindala, milles toimus fotosüntees.
== Vee ja toitainete liikumine ==
Vesi liigub soontaimedes nii ksüleemide kui floeemide kaudu. Ksüleemid kannavad anorgaanilisi [[lahus]]eid ja nendes olevaid [[toitaine]]id juurtest ülespoole, [[leht]]ede suunas, aga floeemid kannavad taimes kõikjale muid aineid, näiteks fotosünteesi käigus tekkinud [[sukroos]]i, mis on taime kasvamiseks ja seemnete moodustamiseks vajalik [[energia]]allikas.
Ksüleemid koosnevad [[trahheiid]]idest. Need koosnevad üldiselt kõva [[rakusein]]aga surnud õõnsatest rakkudest, mis moodustavad vedeliku transpordiks vajalikud tillukesed [[toru]]kesed. Trahheiidide rakuseinad sisaldavad tavaliselt [[polümeer]]i [[ligniin]]i.
Floeemid seevastu koosnevad elusatest rakkudest. Need on erilised rakud, sest neis puuduvad [[rakutuum]] ja [[mitokonder]] ning seetõttu pole nad muul moel eluvõimelised kui nende naaberrakkude abil, mis floeemi hulka ei kuulu. Floeemi rakkude vahelistes vaheseintes on [[poor]]id, mis lubavad [[molekul]]idel ühest rakust teise minna.
Toitainete, suhkru ja vee liikumist mõjutavad oluliselt vee imamine, liikumine taime kudedes ja [[aurumine]].
Vesi siseneb taime kudedesse juurte kaudu ja juurtesse satub vesi omakorda [[niitjuur]]test. Vesi imendub juurte elusatesse rakkudesse [[osmoos]]i mõjul, mida soodustab vee aurumisest taime maapealses osas tekkiv tõmme. See tõmme on väiksem siis, kui aurumine on väiksem, näiteks suure [[õhuniiskus]]e, pimeduse või [[põud|põua]] ajal.
Vesi aurub taime lehtedest [[õhulõhe]]de kaudu. Lehtedesse jõuab see algul taime [[kambium]]is asuvate soonte ja siis [[leherood]]ude kaudu. Koos veega jõuavad juurtest lehtedesse ka vees lahustunud [[sool]]ad ja muus toitained. Mõningase üllatusena nõuab vee tõstmine mööda sooni ülespoole, lehtedesse taimelt väga vähe ressursse. Vee aurumine põhjustab lehtedes ja kogu taimes tõmbejõu, mille täpsemalt tekitab taimerakkudes oleva vee [[pindpinevus]]. Vee molekuli vahel eksisteerivad [[vesinikside]]med, mistõttu nad on kindlas järjekorras ja kui äärmine molekul õhulõhe kaudu aurustub, siis tõmbab ta enda kohale järgmise molekuli ja see omakorda tõmbab järgmise enese kohale.
[[Kategooria:Taimed]]
| |||