Erinevus lehekülje "Édouard Manet" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.6.4) (robot muutis: ru:Мане, Эдуард)
| Auhinnad =
}}
'''Édouard Manet''' ([[23. jaanuar]] [[1832]] [[Pariis]] – [[30. aprill]] [[1883]] Pariis) oli [[prantslased|prantsuse]] maalikunstnik, moodsa maalikunsti teerajaja.
 
Édouard Manet' tuntuimad teosed on "[[Eine murul]]" ja "[[Olympia (Manet)|Olympia]]". Need tekitasid kunstniku eluajal palju kõneainet ja mõjutasid tugevalt noori kunstnikke, kes kujundasid välja [[impressionism]]i. Manet ise ei pidanud end impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega.
Manet looming mõjutas tervet rida noori kunstnikke ning tal oli otsustav roll [[impressionism]]i arengus. Kunstnikul olid selle suuna esindajatega küll sõbralikud suhted, ent ta ei kuulunud otseselt nende hulka.
 
Édouard Manet' tuntuimad teosed on "Kontsert Tuileries' aias", "[[Eine murul]]", "[[Olympia (Manet)|Olympia]]" ja "Baar Folies-Bergère'is".
 
==Perekond ja haridus==
Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XIV Johan]]i ristitütar. Isa Auguste Manet oli [[kohtunik]] ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri [[õigusteadus]]es. Édouard onu Charles Fournier aga julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli [[Louvre]]'isse.
 
Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XIV Johan]]i ristitütar. Isa Auguste Manet oli [[kohtunik]] ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri [[õigusteadus]]es. ÉdouardKuid onu Charles Fournier aga julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli [[Louvre]]'isse.
[[1841]] astus Manet [[keskkool]]i ning läks [[1845]]. aastal jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta [[Antonin Proust]]iga, kellest sai hiljem [[Prantsusmaa]] kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet [[1848]] [[õppelaev]]al [[Rio de Janeiro]]sse, kuid [[merevägi|mereväkke]] tal asutada ei õnnestunud, sest kukkus kahtedel katsetel läbi. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid.
 
[[1841]] astus Manet [[keskkool]]i ning läks. [[1845]]. aastalläks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta [[Antonin Proust]]iga, kellest sai hiljem [[Prantsusmaa]] kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet [[1848]] [[õppelaev]]al [[Rio de Janeiro]]sse, kuid ta kukkus kaks korda läbi [[merevägi|mereväkke]] tal asutada ei õnnestunud, sest kukkus kahtedelastumise katsetel läbi. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid.
Pärast oma isa Auguste'i surma [[1862]] abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga, isa palgatud [[klaver]]iõpetajaga. On võimalik, et Suzanne oli nii Édouard Manet' kui ka tema isa armuke. [[1852]] oli Suzanne sünnitanud vallaslapse, kes sai nimeks Leon Koella Leenhoff. Tema isaks on peetud nii Auguste kui Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil.
 
Pärast oma isa Auguste'i surma [[1862]] abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga. Suzanne oli [[Holland]]ist pärit neiu, kelle isa palgatudoli palganud oma poegadele [[klaver]]iõpetajagait õpetama. On võimalik, et Suzanne oli nii Édouard Manet' kui ka tema isa armuke. [[1852]] olisünnitas Suzanne sünnitanud vallaslapsevallaspoja, kes sai nimeks Leon Koella Leenhoff. Tema isaks on peetud nii Auguste kui Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil.
 
==Loomingu algusaastad ja mõjutajad==
 
[[1850]]–[[1856]] õppis Manet akadeemilist maalilaadi viljelenud kunstnik [[Thomas Couture]]'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. [[1853]]–56 reisis ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sai mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt. [[1856]] asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab [[realism]]. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega".
[[1850]]–[[1856]] õppis Manet [[akademism|akadeemilist stiili]] viljelenud kunstniku [[Thomas Couture]]'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. [[1853]]–56 reisis ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sai mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt.
 
[[1850]]–[[1856]] õppis Manet akadeemilist maalilaadi viljelenud kunstnik [[Thomas Couture]]'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. [[1853]]–56 reisis ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sai mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt. [[1856]] asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab [[realism]]. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega".
 
Manet' rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt [[renessanss|renessansi]]ajastu töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride [[must]]ade piirjoonte kasutamine.
Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid [[Edgar Degas]], [[Claude Monet]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Alfred Sisley]], [[Paul Cézanne]] ja [[Camille Pisarro]]. Nendega tutvus ta kunstniku [[Berthe Morisot]]' kaudu, kes [[1874]] abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga.
 
Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale [[Pariisi Salong]]i ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama. Sellegipoolest korraldas ka Manet isikunäitusi, kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud. Näiteks [[1867]]. aasta maailmanäitusel pani Manet välja 50 maali isiklikus paviljonis. ImpressionistidTa mõjutasid omakorda Manet'd. Elu lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiseltise ei teinud.pidanud Teineend impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimineimpressionistiks, kakuigi Manettänapäeval maalisteda küllaltkitavaliselt paljuimpressionistide vabashulka õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalistloetakse. [[Pilt:Manet - Musique aux Tuileries rep.jpg|pisi|Kontsert Tuileries' aias (1862)]]
 
Impressionistid mõjutasid omakorda Manet'd. Elu lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiselt ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist.
 
Manet' ainus õpilane oli [[Eva Gonzalés]] (1849–1883).
 
[[Pilt:Manet, Edouard - Le Déjeuner sur l'Herbe (The Picnic) (1).jpg|pisi|[[Eine murul]] (1863)]]
[[Pilt:Manet - Musique aux Tuileries rep.jpg|pisi|Kontsert Tuileries' aias (1862)]]
=="Kontsert Tuileries' aias"==
1860-1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka [[autoportree]]. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette kujutada koosviibimise juurde kuuluvat muusikat ja vestlust.
 
1860-1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka [[autoportree]]. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette kujutada koosviibimise juurde kuuluvat muusikat ja vestlust.
 
[[Pilt:Manet, Edouard - Le Déjeuner sur l'Herbe (The Picnic) (1).jpg|pisi|[[Eine murul]] (1863)]]
=="Eine murul"==
[[1863]] valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle maali tagasi. Sel aastal oli Salong lükanud tagasi üle 4000 teose, mistõttu asutas keiser [[Napoleon III]] [[Salon des Refusé]] (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. Sellel näitusel oli väljas ka ka "Eine murul".
 
[[1863]] valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle maali samal aastal tagasi. Sel aastal olilükkas Salong lükanud tagasi üle 4000 teose, mistõttu asutas keiser [[Napoleon III]] asutas [[Salon des Refusé]] (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. SellelTagasilükatute näituselSalongis oli väljas ka ka "Eine murul".
Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell [[Victorine Meurent]]. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. Just uuenduslik maalimislaad on see, mis eristab Manet'd [[Gustave Courbet]]'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, kui hästi oli Manet tuttav vanade meistrite töödega. Sarnast stseeni, alasti naine riietatud mehe (meeste) seltskonnas, on kujutanud nii [[Giorgione]] oma maalil "Kontsert looduses" kui [[Tizian]] teosel "Torm". Kolme figuuri poos on sarnane [[Marcantonio Raimondi]] [[gravüür]]ile [[Raffael]]i teosest "[[Parise otsus]]", mis pärineb eelmistega samast ajast, [[16. sajand]]i algusest.
 
Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell [[Victorine Meurent]]. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. JustSee oli uuenduslik maalimislaad on see, mis eristaberistas Manet'd [[Gustave Courbet]]'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, kuiet hästiManet oli Manet tuttav vanade meistrite töödega. Sarnast stseeni, kus alasti naine on riietatud mehe (meeste) seltskonnas, on kujutanud nii [[Giorgione]] oma maalil "Kontsert looduses", mida on omistatud [[Giorgione]]le kuija [[Tizian]]ile, teoselning Giorgione maalil "Torm". Kuid Kolmekolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnane [[Marcantonio Raimondi]] [[gravüür]]ile [[Raffael]]i teosest "[[Parise otsus]]", mis pärineb eelmistega samast ajast, [[16. sajand]]i algusest.
 
=="Olympia"==
[[Pilt:Manet, Edouard - Olympia, 1863.jpg|pisi|[[Olympia (Manet)|Olympia]] (1863)]]
Samal aastal valmis Manet'l teos "Olympia". Sellel on kujutatud alasti naine, kes lamab voodil ja vaatab otse vaataja poole. Modelliks oli jällegi Victorine Meurent. "Olympia" meenutab Tiziani maali "[[Urbino Venus]]" ja Goya maali "[[Alasti Majamaja]]", kuid erineb neist mitmeski olulises aspektis.
 
Seda maali esitleti Pariisi Salongis [[1865]] ja see tekitas üldsuses suurt pahameelt, kuna mitmed maalil kujutatud detailid viitasid sellele, et kujutatud on kõrgema klassi [[prostituut]]i. Prostituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Antonin Prousti sõnul takistasid üksnes näituse administratsiooni ettevaatusabinõud pahaseid vaatajaid maali lõhki rebimast. PaljudKuid paljud noorema põlvkonna kunstnikud kiitsid seda maali, näiteks Gustave Courbet, Paul Cézanne, Claude Monet ja hiljem [[Paul Gauguin]], pidasid maali õnnestunuks.
 
==Küps looming==
[[Pilt:Edouard Manet 053.jpg|pisi|Võiduajamine Longchampis (1864)]]
[[Pilt:Edouard Manet 021.jpg|pisi|Raudtee (1873)]]
Tavaliselt kujutas Manet oma maalidel kesk- ja kõrgklassi inimesi oma sotsiaalses keskkonnas, kuid tegi seda ikka pisut omamoodi. Maal "Maskiball ooperis" kujutab ta elavat rahvahulka pidu nautimas, mehi kõrgete kübarate ja pikkade mustade ülikondadega, kes vestlevad maske kandvate ja kostümeeritud naistega. Modellidena onkasutas Manet siinsellel kasutanudmaalil oma sõpru. Maal "Võiduajamine Longchampis" kujutab hobuste võiduajamist ebatavalise nurga alt: hobused tormavad otse vaataja poole.
 
Maalidel, kus on palju rahvast, on sageli koos mitmest ühiskonnakihist pärit rahvas, ja vahel rõhutatakse eri klassidest inimeste koosviibimist. See polnud tavaline ajal, kui paljud arvasid, et eri klassidesse kuuluvate inimeste vaheline suhtlus peaks olema võimalikult väike.
 
Manet ei kasutanud ajaloolist ainest, kuid mõnedki tema kaasaegseid sündmusi kujutavad maalid mõjuvad tänapäeval ajaloolistena. Nende hulka kuuluvad sõjamaalid. Esimene sellistest töödest oli [[1864]] valminud "Kearsarge'i ja Alabama lahing", mis toimus [[USA kodusõda|USA kodusõja]] raames Prantsusmaa ranniku lähedal merel ja mida Manet võib-olla isegi oma silmaga nägi.
 
[[1867]]–[[1869]] maalis Manet kolm maali pealkirjaga "Keiser Maximiliani hukkamine". See teema oli Manet' jaoks oluline, mida võib näha nii sellest, et ta tegi maalist mitu versiooni, kui ka sellest, et need olid suhteliselt suuremõõtmelisedsuured maalid. TeostelNeil kujutatakse Napoleon III toelmõjul [[Mehhiko]] keisriks saanud [[Habsburgid]]e soost [[Maximiliano (Mehhiko)|Maximiliano]] mahalaskmist.hukkamist mahalaskmise läbi. Kaasaegse vaataja mõtted võis taoline teos viia kergesti sellele, et kui juba Mehhikos keiser maha lasti, siis võib see juhtuda ka Prantsusmaal. Juba [[1870]]. aastal kukutatigi Napoleon III [[Prantsuse-Saksa sõda|Prantsuse-Saksa sõja]] tulemusena Napoleon III ja välja kuulutati vabariik. Nendel maalidel on näha Goya sõjamaalide mõju. Manet mõjutas omakorda [[Pablo Picasso]]t "[[Guernica]]" loomisel.
 
[[Pariisi kommuun]]i ajal viibis Manet [[Püreneed]]es. Veel samal aastal, [[1871]], valmis tal kommuuni mõjul maal "Barrikaad", millel kujutatakse revolutsionääride mahalaskmist. Kirjadest sõpradele tuleb selgelt välja, et oma südames pooldas Manet kommuuni ja eelistas seda [[Kolmas Vabariik|Kolmanda Vabariigi]] alguses võimule tulnud valitsustele.
[[1881]] autasustati Manet'd Antonin Prousti survel [[Auleegioni orden]]iga.
 
Järgmisel aastal valmis Manet'l viimane maal: "Baar Folies-Bergère'is". Samal aastal olinäidati maal ülevalseda Pariisi Salongis.
 
Manet suri [[süüfilis]]se ja [[reuma]]sse, millesse nakatus 40-ndates eluaastates. Viimastel eluaastatel põhjustas haigus talle suurt valu ja lõpuks jäi ta osaliselt [[halvatus|halvatuks]]. Sellele lisandus veel [[gangreen]] ja 11 päeva enne surma [[amputeerimine|amputeeriti]] tal jalg. Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule.
26 915

muudatust