Édouard Manet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot muutis: ru:Мане, Эдуард |
Resümee puudub |
||
21. rida:
| Auhinnad =
}}
'''Édouard Manet''' ([[23. jaanuar]] [[1832]] [[Pariis]] – [[30. aprill]] [[1883]] Pariis) oli [[prantslased|prantsuse]]
Édouard Manet' tuntuimad teosed on "[[Eine murul]]" ja "[[Olympia (Manet)|Olympia]]". Need tekitasid kunstniku eluajal palju kõneainet ja mõjutasid tugevalt noori kunstnikke, kes kujundasid välja [[impressionism]]i. Manet ise ei pidanud end impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega.
==Perekond ja haridus==
Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XIV Johan]]i ristitütar. Isa Auguste Manet oli [[kohtunik]] ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri [[õigusteadus]]es. Édouard onu Charles Fournier aga julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli [[Louvre]]'isse.▼
▲Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XIV Johan]]i ristitütar. Isa Auguste Manet oli [[kohtunik]] ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri [[õigusteadus]]es.
[[1841]] astus Manet [[keskkool]]i ning läks [[1845]]. aastal jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta [[Antonin Proust]]iga, kellest sai hiljem [[Prantsusmaa]] kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet [[1848]] [[õppelaev]]al [[Rio de Janeiro]]sse, kuid [[merevägi|mereväkke]] tal asutada ei õnnestunud, sest kukkus kahtedel katsetel läbi. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid. ▼
▲[[1841]] astus Manet [[keskkool]]i
Pärast oma isa Auguste'i surma [[1862]] abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga, isa palgatud [[klaver]]iõpetajaga. On võimalik, et Suzanne oli nii Édouard Manet' kui ka tema isa armuke. [[1852]] oli Suzanne sünnitanud vallaslapse, kes sai nimeks Leon Koella Leenhoff. Tema isaks on peetud nii Auguste kui Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil.▼
▲Pärast oma isa Auguste'i surma [[1862]] abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga. Suzanne oli [[Holland]]ist pärit neiu, kelle isa
==Loomingu algusaastad ja mõjutajad==
[[1850]]–[[1856]] õppis Manet akadeemilist maalilaadi viljelenud kunstnik [[Thomas Couture]]'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. [[1853]]–56 reisis ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sai mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt. [[1856]] asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab [[realism]]. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega".▼
[[1850]]–[[1856]] õppis Manet [[akademism|akadeemilist stiili]] viljelenud kunstniku [[Thomas Couture]]'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. [[1853]]–56 reisis ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sai mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt.
▲
Manet' rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt [[renessanss|renessansi]]ajastu töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride [[must]]ade piirjoonte kasutamine.
43. rida ⟶ 45. rida:
Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid [[Edgar Degas]], [[Claude Monet]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Alfred Sisley]], [[Paul Cézanne]] ja [[Camille Pisarro]]. Nendega tutvus ta kunstniku [[Berthe Morisot]]' kaudu, kes [[1874]] abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga.
Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale [[Pariisi Salong]]i ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama. Sellegipoolest korraldas ka Manet isikunäitusi, kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud. Näiteks [[1867]]. aasta maailmanäitusel pani Manet välja 50 maali isiklikus paviljonis. Ta ise ei pidanud end impressionistiks, kuigi tänapäeval teda tavaliselt impressionistide hulka loetakse.
Impressionistid mõjutasid omakorda Manet'd. Elu lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiselt ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine Manet' ainus õpilane oli [[Eva Gonzalés]] (1849–1883).
[[Pilt:Manet, Edouard - Le Déjeuner sur l'Herbe (The Picnic) (1).jpg|pisi|[[Eine murul]] (1863)]]▼
[[Pilt:Manet - Musique aux Tuileries rep.jpg|pisi|Kontsert Tuileries' aias (1862)]]
=="Kontsert Tuileries' aias"==
1860-1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka [[autoportree]]. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette kujutada koosviibimise juurde kuuluvat muusikat ja vestlust.▼
▲
▲[[Pilt:Manet, Edouard - Le Déjeuner sur l'Herbe (The Picnic) (1).jpg|pisi|[[Eine murul]] (1863)]]
=="Eine murul"==
[[1863]] valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle maali tagasi. Sel aastal oli Salong lükanud tagasi üle 4000 teose, mistõttu asutas keiser [[Napoleon III]] [[Salon des Refusé]] (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. Sellel näitusel oli väljas ka ka "Eine murul".▼
▲[[1863]] valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle maali samal aastal tagasi. Sel aastal
Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell [[Victorine Meurent]]. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. Just uuenduslik maalimislaad on see, mis eristab Manet'd [[Gustave Courbet]]'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, kui hästi oli Manet tuttav vanade meistrite töödega. Sarnast stseeni, alasti naine riietatud mehe (meeste) seltskonnas, on kujutanud nii [[Giorgione]] oma maalil "Kontsert looduses" kui [[Tizian]] teosel "Torm". Kolme figuuri poos on sarnane [[Marcantonio Raimondi]] [[gravüür]]ile [[Raffael]]i teosest "[[Parise otsus]]", mis pärineb eelmistega samast ajast, [[16. sajand]]i algusest.▼
▲Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell [[Victorine Meurent]]. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega.
=="Olympia"==
[[Pilt:Manet, Edouard - Olympia, 1863.jpg|pisi|[[Olympia (Manet)|Olympia]] (1863)]]
Samal aastal valmis Manet'l teos "Olympia". Sellel on kujutatud alasti naine, kes lamab voodil ja vaatab otse vaataja poole. Modelliks oli jällegi Victorine Meurent. "Olympia" meenutab Tiziani maali "[[Urbino Venus]]" ja Goya maali "[[Alasti
Seda maali esitleti Pariisi Salongis [[1865]] ja see tekitas üldsuses suurt pahameelt, kuna mitmed maalil kujutatud detailid viitasid sellele, et kujutatud on kõrgema klassi [[prostituut]]i. Prostituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Antonin Prousti sõnul takistasid üksnes näituse administratsiooni ettevaatusabinõud pahaseid vaatajaid maali lõhki rebimast.
==Küps looming==
[[Pilt:Edouard Manet 053.jpg|pisi|Võiduajamine Longchampis (1864)]]
[[Pilt:Edouard Manet 021.jpg|pisi|Raudtee (1873)]]
Tavaliselt kujutas Manet oma maalidel kesk- ja kõrgklassi inimesi oma sotsiaalses keskkonnas, kuid tegi seda ikka pisut omamoodi. Maal "Maskiball ooperis" kujutab
Maalidel, kus on palju rahvast, on sageli koos mitmest ühiskonnakihist pärit rahvas, ja vahel rõhutatakse eri klassidest inimeste koosviibimist. See polnud tavaline ajal, kui paljud arvasid, et eri klassidesse kuuluvate inimeste vaheline suhtlus peaks olema võimalikult väike.
Manet ei kasutanud ajaloolist ainest, kuid mõnedki tema kaasaegseid sündmusi kujutavad maalid mõjuvad tänapäeval ajaloolistena. Nende hulka kuuluvad sõjamaalid. Esimene sellistest töödest oli [[1864]] valminud "Kearsarge'i ja Alabama lahing", mis toimus [[USA kodusõda|USA kodusõja]] raames Prantsusmaa ranniku lähedal merel ja mida Manet võib-olla isegi oma silmaga nägi.
[[1867]]–[[1869]] maalis Manet kolm maali pealkirjaga "Keiser Maximiliani hukkamine". See teema oli Manet' jaoks oluline, mida võib näha nii sellest, et ta tegi maalist mitu versiooni, kui ka sellest, et need olid suhteliselt
[[Pariisi kommuun]]i ajal viibis Manet [[Püreneed]]es. Veel samal aastal, [[1871]], valmis tal kommuuni mõjul maal "Barrikaad", millel kujutatakse revolutsionääride mahalaskmist. Kirjadest sõpradele tuleb selgelt välja, et oma südames pooldas Manet kommuuni ja eelistas seda [[Kolmas Vabariik|Kolmanda Vabariigi]] alguses võimule tulnud valitsustele.
75. rida ⟶ 86. rida:
[[1881]] autasustati Manet'd Antonin Prousti survel [[Auleegioni orden]]iga.
Järgmisel aastal valmis Manet'l viimane maal: "Baar Folies-Bergère'is". Samal aastal
Manet suri [[süüfilis]]se ja [[reuma]]sse, millesse nakatus 40-ndates eluaastates. Viimastel eluaastatel põhjustas haigus talle suurt valu ja lõpuks jäi ta osaliselt [[halvatus|halvatuks]]. Sellele lisandus veel [[gangreen]] ja 11 päeva enne surma [[amputeerimine|amputeeriti]] tal jalg. Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule.
| |||