Liik (bioloogia): erinevus redaktsioonide vahel

* see vastab inimeste ettekujutlusele erinevat tüüpi organismidest, näiteks koerad on üks liik, [[kass]]id teine.

 

Praktiliselt defineerivad bioloogid liiki kui organismide populatsiooni, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. See võib väljenduda kohasuses samale nišile ja geneetilise materjali ülekandes ühelt organismilt teisele. Täpsem sarnasuse tase on siinkohal suvaline, kuid see [[definitsioon]] on kasutusel organismide puhul, kes paljunevad mittesuguliselt nagu mõned taimed ja [[mikroorganism]]id.

 

Ükski kontseptsioon ei ole täielikult objektiivne või kehtiv kõigil juhtudel. Sageli kasutatakse lihtsustamise mõttes kõige praktilisemat definitsiooni. Näiteks enamike [[selgroogsed|selgroogsete]] jaoks bioloogilist liigikontseptsiooni.

 

Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi:

 

; Mikroliigid : Liigid, mis paljunevad ilma meioosi või viljastamiseta, nii on iga generatsioon eelnevaga identne.

 

Äärmiselt raske on liiki defineerida nii, et definitsioon sobiks kõikidele looduslikult eksisteerivatele organismidele. Arutelu bioloogide hulgas, kuidas defineerida ja tuvastada tõelisi liike, nimetatakse liigiprobleemiks. Bioloogide hulgas on kasutusel üle 20 erineva liigidefinitsiooni.<ref name="Wilkins"/>

 

 

==Liikide arv==

Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: <ref name="currentresults"/>

 

Kirjeldatud [[eukarüoot]]ide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas:

 

*321 212 taime, sealhulgas:

**10 134 puna- ja rohevetikat,

**16 236 [[sammal]]t,

**12 000 sõnajalgtaime ja osja,

**281 821 [[katteseemnetaimed|katteseemnetaime]];

*31 496 [[seen]]t;

**62 305 selgroogset, millest:

***31 300 [[kala]],

 

==Ajalugu==