Liik (bioloogia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ttiina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida:
Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi – binaarne nimetus. Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi ([[zooloogia]]s) või liigiepiteet (kasutatakse [[botaanika]]s).
 
Kindlad meetodid liikide määramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on olulised selleks, et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning mõõta elurikkust ehk [[biodiversiteet]]i. Väljasurnud liike, mis on teada fossiilsetest andmetest, on raske täpselt klassifitseerida ning seetõttu kasutatakse nende puhul kõrgemaid taksonoomilisi ühikuid nagu [[sugukond]]. Kokku on liikide arvu maailmas hinnatud 8,7 miljonini,<ref>Goldenberg, Suzanne (2011-08-23) [http://www.guardian.co.uk/environment/2011/aug/23/species-earth-estimate-scientists "Planet Earth is home to 8.7 million species, scientists estimate"]. The Guardian (London). Retrieved 2011-08-23</ref> varasemadvarasemate hinnangudhinnangute ulatuvadkohaselt kahestarvati miljonistneid olevat 2 - 100 miljoninimiljonit.<ref>[http://www.sciencedaily.com/releases/2003/05/030526103731.htm "Just How Many Species Are There, Anyway?"] 2003-05-26. Retrieved 2008-01-15</ref>
 
 
 
===Nimetamine===
----
 
[[Binomiaalne nomenklatuur|Binomiaalsel nomenklatuuril]] kasutatakse kahest osast koosnevat nime. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse kasutada ka inimeste või kohanimesid. Binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekonnanimi on esimene (suure algustähega) ning sellele järgneb teine termin (väikse algustähega). See on tavaliselt zooloogias ja botaanikas erinevalt kasutatav.
 
* Zooloogilises nomenklatuuris onnimetatakse teineteist osa nimest liiginimiliiginimeks (või liigiepiteet liigiepiteediks). Näiteks hallhunt – ''[[Canis lupus]]'', koiott – ''[[Canis latrans]]'' kuuluvad perekonda ''Canis'' (sisaldab veel teisi liike). Hallhundi perekonnanimi on ''Canis'', liigipetiteetliiginimi on ''lupus'' ning binomiaalne nimi : ''Canis lupus''. Botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks.
[[Binomiaalne nomenklatuur|Binomiaalsel nomenklatuuril]] kasutatakse kahest osast koosnevat nime. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse kasutada ka inimeste või kohanimesid. Binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekonnanimi on esimene (suure algustähega) ning sellele järgneb teine termin (väikse algustähega). See on tavaliselt zooloogias ja botaanikas erinevalt kasutatav.
* Zooloogilises nomenklatuuris on teine osa nimest liiginimi (või liigiepiteet ). Näiteks hallhunt – ''[[Canis lupus]]'', koiott – ''[[Canis latrans]]'' kuuluvad perekonda ''Canis'' (sisaldab veel teisi liike). Hallhundi perekonnanimi on ''Canis'', liigipetiteet on ''lupus'' ning binomiaalne nimi : ''Canis lupus''.
* Botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks.
 
Teaduslik nimi on täielik, kui selle juurde on lisatud autorid, aastad ja ümarsulud. Tavaliselt on liigiga seotud ainult üks autor, kuid teatud juhtudel võib olla neid kaks (nt botaanikas, [[mükoloogia]]s). Esimene nimi kuulub sellele, kes antud liiki esimest korda kirjeldas ning teine nimi sellele, kes paigutas [[takson]]i hetkel kasutuses olevasse süsteemi. Näiteks : lõvi, ''[[Panthera leo]]'' (Linnaeus, 1758).
24. rida ⟶ 22. rida:
[[Pilt:HansomeLion 002.jpg|pisi|lõvi ''Panthera leo'']]
 
Liigile nime määramist võib vaadelda kui hüpoteesi evolutsiooniliste suhete ja selle grupi organismide eristatavuse kohta. Kui saadakse rohkem informatsiooni, võidakse see hüpotees kas kinnitada või ümber lükata. VahepealSüstemaatikud, eritikes minevikustöötasid eraldi, kuivõisid suhtleminenimetada oliüht raskendatud,ja onsama antudliiki süstemaatikuteerinevate pooltnimedega. liikidele,Seda mistuli hiljemrohkem onette osutunudminevikus, ühekssest liigiks,omavaheline erinevadsuhtlus nimetusedoli raskendatud. Kui kahe nimega liigid on arvatud üheks liigiks, jääb kasutusele vanem nimetus ning uuemad jäävad selle sünonüümideks. Võib tulla ette tulla ka ühe taksoni jagamist mitmeks, sageli uueks, taksonikserinevaks või kamitme mitmeerineva taksoni liitmist üheks. Liitmisel saab taksoni nimeks mitmest võimalikust vanim ehk prioriteetsem. Taksonoomilisest vaatenurgast võib liigisiseseid gruppe defineerida hierarhiliselt liikidest madalamaks. Zooloogias kasutatakse vaid alamliiki, kuid botaanikas lisaks sellele varieteeti, alamvarieteeti ja vormi.
 
VahepealMõnikord ei identifitseerita raamatutes ja artikliteskirjanduses liike täielikult ning kasutatakse lühendeid '''sp.''' ja '''spp.''' (mitmuses). Nt ''Canis sp.'' Tavaliselt tuleb seda ette järgnevatel juhtudel:
* autorid on veendunud, et mõned isendid kuuluvad kindlasse perekonda, aga ei ole täiesti kindlad, millisesse liiki need isendid kuuluvad. See on tavaliselt iseäralik paleontoloogias;
* autorid kasutavad '''spp''', et lühidalt öelda, et miski on iseloomulik mitmetele liikidele perekonnas, aga ei väida, et see on iseloomulik kõigile liikidele perekonnas. Kui teadlased tahavad öelda, et miski kehtib kõikide liikide kohta perekonnas, kasutavad nad perekonnanime ilma liigiepiteedita.
 
 
===Kuuluvus===
----
 
 
40. rida ⟶ 37. rida:
 
 
===Klassifitseerimise olulisus===
----
 
 
50. rida ⟶ 46. rida:
 
 
===Liigidefinitsioonid===
 
----
 
 
63. rida ⟶ 59. rida:
 
 
====Erinevad kontseptsioonid====
 
----
 
Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi:
79. rida ⟶ 75. rida:
 
 
====Liigidefinitsiooni probleeme====
 
----
 
 
96. rida ⟶ 92. rida:
 
 
===Liikide arv===
Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt <ref>[http://www.currentresults.com/Environment-Facts/Plants-Animals/number-species.php Current Results– Number of Species on Earth]</ref> :
 
Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: <ref>[http://www.currentresults.com/Environment-Facts/Plants-Animals/number-species.php Current Results– Number of Species on Earth]</ref> :
Kirjeldatud [[eukarüoot]]ide liikide arv : 1,7 miljonit, sealhulgas :
 
Kirjeldatud [[eukarüoot]]ide liikide arv : 1,7 miljonit, sealhulgas :
 
*32000 seeni
*17000 samblikke
*3,067 pruunvetikat,
*321,212 taime, sealhulgas:
110. rida ⟶ 105. rida:
**1,021 [[paljasseemnetaimed|paljasseemnetaime]],
**281,821 [[katteseemnetaimed|katteseemnetaime]];
*31,496 [[seen]]t;
*74,000 - 120,000 seent;
*17,000 [[samblik]]ku;
*1,367,555 looma, sealhulgas :
**1,305,250 [[selgrootud|selgrootut]], millest :
***2,175 koralli,
***85,000 limust,
***102,248 ämblikulaadset,
***47,000 vähilist,
***1,000,000 [[putukas|putukat]],
***68,827 muud selgrootut;
**62,305 selgroogset, millest :
***31,300 [[kala]],
***6,433 amfiibi,
127. rida ⟶ 122. rida:
***5,490 [[imetaja]]t.
 
===Ajalugu===
 
----
 
 
149. rida ⟶ 144. rida:
 
== Viited ==
 
----
{{Viited}}