Redaktsioon: 6. november 2011, kell 23:17 redigeeri Ploomimoos (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust →‎Levila ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. november 2011, kell 23:37 redigeeri eemalda Ploomimoos (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
22. rida: '''Liht-naistepuna''' (''Hypericum perforatum'', ''St John's Wort'', emasterohi, jaanirohi, jeesuverelill, mariarohi, ninnilill, olangas, punalill, vereselitusrohi, viinalill, viinapuna <ref name="kook"/>) on [[naistepunalised\|naistepunaliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[naistepuna]] [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv [[püsik\|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. ~~Liht-naistepuna~~Igliskeelses maailmas on liht-naistepuna tuntud ka nime all ''St John's wort'', mille eestikeelne vaste võiks ~~ehk~~olla jaanilill. Rahvapärane nimetus tuleb sellest, et traditsiooniliselt korjati õitsevat liht-naistepuna [[jaanipäev\|jaanipäeval]] (24. juuni). Liht-naistepuna on laialdaselt tuntud [[ravimtaimed\|ravimtaimena]], mida kasutatakse [[depressioon\|depressiooni]] raviks. 32. rida: Noorte lehtede või õiepungade purustamisel või muljumisel eritub punakat mahla, mis värvib sõrmed punakaks või violetseks<ref name="kook">J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "Eesti NSV ravimtaimed" Tallinn, Valgus 1973 lk 146-148</ref>. <br /> Vili on piklik, munajas või kooniline kupar, milles on suur hulk seemneid. Taime levib puist- ja loomleviga, aga ka sipelgleviga. Seemned on pisikesed, pikliku kujuga ning tiivulised.Seemneid on palju. Sipelgate jaoks on seemnetel söödav lisand.<ref name="Maandi"/><br /> ~~Vili on piklik, munajas või kooniline kupar.<br />~~ Õitseb juunist septembrini. 40. rida: ==Kasvukoht== Liht-naistepuna kasvab sageli liivasel või kivisel pinnasel, eelistab valgusküllaseid kohti<ref name="Maandi">Aivi Maandi "Poolsada vajalikku värvitaime" Ilo 2007 lk 139-146</ref>. Kasvab [[jäätmaa\|jäätmaal]], [[sööt\|söötidel]], kuivadel [[niit\|niitudel]]<ref>Toomas Kukk "Eesti taimede kukeaabits" Varrak 2005 lk 194</ref>, [[puisniit\|puisniitudel]], kinkudel, tee- ja põlluservadel<ref>H. Krall, T. Kukk, T. Kull, V. Kuusk, M. Leht, T. Oja, Ü. Reier, S. Sepp, H. Zingel, T. Tuulik "Eesti taimede määraja" Tartu, Eesti Loodusfoto 2007 lk 192</ref>, kuivades [[võsa\|võsades]], metsaservadel, tarade ääres, kraavikallastel, [[loopealne\|loodudel]]<ref name="vanim"/>. ==Meditsiiniline kasutamine==

Liht-naistepuna: erinevus redaktsioonide vahel