Muinas-Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Tordo, 33. Rootsi kuningas (A.D. 410) kogus suure väe kõigist rootslastest ja lõi Rootsimaa randa tulnud suure eestlaste, kuralaste ja holmlaste ( tõenäoliselt Väina Holmi -– tuntud Läti Henriku Liivimaa kroonikast -– liivlased) tohutu laevastiku tagasi.<ref name="Rootsi"/>

:[[1030]] -– [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] sõjaretk [[Eestlased|eestlaste]] vastu ja [[Tartu]] vallutamine.

:[[1051]] -– Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possaadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.

:1054 -– Izjaslav korraldab retke "sossolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sossolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala, Revala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sossolid" maksuvõtjad minema. Märkus: sossolid seostuvad pigem Sõsoli sürjakomidega.

:1061 -– Eestlased hävitasid Jurjevi ja vabanesid Kiievi ülemvõimust Ugandis. Vasturetk Pihkvani.

:1077 -– Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdisid üheskoos "tšuudide" vastu.

:12. saj. algus -– [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] vürsti [[Mstislav]]i retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).

:1113 -– Mstislav korraldab [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] allikate põhjal võiduka retke "[[tšuud]]ide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti [[Irboska]] või [[Metsepole]]).

:1116 -– Mstislavi juhtimisel korraldavad [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] ja [[Pihkva vürstiriik|pihkvalased]] sõjakäigu maalaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte [[Otepää]] linnus. Novgorodlased ja pihkvalased laastavad külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.

:1130 -– Mstislav saadab oma pojad [[Vsevolod]]i, [[Izjaslav]]i ja [[Rostislav]]i [[Novgorod]]i, [[Polotsk]]i ja [[Smolensk]]i vägedega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.

:1132 -– Novgorodi vürst [[Vsevolod]] teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab [[23. jaanuar]]il [[Vaiga]]s (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab Novgorodi kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."

:1134 -– Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.

:1180 -– Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.

:1190 -– Pihkvalased tapavad salga eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge [[Peipsi]]le.

:1192 -– Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.

:1192 -– Sama aasta suvel läkitab Jaroslav pihkvalasi Otepääd maha põletama.

:1210 -– Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugalased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.

:1211 -– Pihkvalaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.

:1212 -– Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.

:1215 -– Sakalased [[Lembitu]] juhtimisel tungisid Pihkvamaale ja vallutasid ajutiselt Pihkva, saades suure röövsaagi.

:1216 -– Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugalastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas.

:1217 -– Novgorodlaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.

:1218 -– Ordu esimene retk Pihkva ja Novgorodi vastu. Raskuspunkt võitluses Idaga siirdub maalastelt Ordule.

:1219 -– Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale.

:1221 -– Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit. Ordu kolmas retk novgorodlaste vastu.

:1223 -– Novgorodlased saavad lüüa mongoli-tatari väelt Kalka lahingus. Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vürstid tulevad 20&nbsp;000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.