Erinevus lehekülje "Eestimaa" redaktsioonide vahel

Lisatud 125 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
 
'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond Põhja-[[Eesti]]s, mis [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]il hõlmas [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]].
{{Sisukord paremale}}
 
==Ajalooline ülevaade==
===Eestimaa keskajal===
[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti [[Liivimaa]]d esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti- ja Liivimaa, 1573-1578]]
 
[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).
[[File:BalticCorp.jpg|pisi|Eestimaa ja Läänemerekubermangud, [[Thomas Kitchin]]i 1790. aasta kaardil]]
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
 
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti- ja Liivimaa, 1573-1578]]
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog, kuid Eestimaa hertsogkond polnud kunagi ei riik ega haldusüksus. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.
 
55 485

muudatust