Eestimaa: erinevus redaktsioonide vahel

 

'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond Põhja-[[Eesti]]s, mis [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]il hõlmas [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]].

==Ajalooline ülevaade==

===Eestimaa keskajal===

[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti [[Liivimaa]]d esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).

[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).

 

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog, kuid Eestimaa hertsogkond polnud kunagi ei riik ega haldusüksus. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.