Karl Feldveber: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Feldveber astus novembris 1918 vabatahtlikuna [[Vabadussõda|Vabadussõtta]] ning teenis suurtükiväe ladudes. Ta demobiliseeriti mais 1919, põhjusena kehv tervis. Aastatel 1919–1920 oli ta Majandusministeeriumi Turbavalitsuses asja-ajaja.
Feldveber õppis 1920–1922 Haridusministeeriumi stipendiaadina Glasgow’ ''Royal Technical College'''is ja Glasgow’ Ülikoolis ja lõpetas novembris 1922 kraadiga ''Bachelor of Science in Engineering''. Ta omandas teaduslikke uurimismeetodeid ja kogemusi kahest mäenduse koolkonnast (Venemaa ja Inglismaa) ning lõpetas Glasgow' Ülikooli, mis oli sel ajal ka peamine põlevkivi uurimise ja kaevandamise probleemidega tegelev keskus.
Feldveber oli 1922–1934 [[Riigi Põlevkivitööstus]]es vahetuse ülem, [[markšeider]], kaevanduse juhataja asetäitja, 1925. aastast [[Kukruse]] kaevanduse juhataja. Lisaks korraldas geoloogilisi uuringuid Riigi Põlevkivitööstuse kontsessiooni maa-alal, võttis osa [[Käva]] I kaevanduse projekteerimisest, organiseeris ja korraldas tööliste ja mäemeistrite väljaõpet kogu põlevkivitööstusele, millest kasvas välja [[Virumaa Kaevanduskool Jõhvis]], oli nendel kursustel lektor ning viis läbi ulatuslikke katsetöid Kukruse kaevanduses.
15. rida:
Töötas 1938-1940 taas Tallinnas Mäeameti mäeinspektorina. Lisaks viis läbi fosforiidimaardlate geoloogilisi uuringuid [[Ülgase]], [[Maardu]], [[Tsitre]] ja [[Saka]] ümbruses. Osales Maardu fosforiidikaevanduse ja flotatsioonivabriku projekteerimisest (1939). Ta oli ka [[Toompea tunnelid|Toompea tunnelite]] projekti autor (1940).
Oli aastatel 1938–1944 mäemajanduse õppejõud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Ta oli [[Insenerikoda|Insenerikoja]] keemiasektsiooni liige ja koja ekspert kaevandustööde alal nii all- kui ka pealmaatöödel.
Oli aastatel 1940-1941 natsionaliseeritud põlevkivitööstus “Kiviõli” peainsener. Sel ajal tuli tal eksperdina lahendada Sillamäe õlivabrikus peenpõlevkivi kasutamise küsimus ning ühtlasi vältida toorõli saastumist tolmuga. Ilmselt hakati siis peenpõlevkivi briketeerima.
| |||