Vikipeedia

Édouard Manet: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
| Auhinnad =
}}
'''Édouard Manet''' ([[23. jaanuar]] [[1832]] [[Pariis]] – [[30. aprill]] [[1883]] Pariis) oli [[prantslased|prantsuse]] [[impressionism|impressionistlik]] maalikunstnik, moodsa maalikunsti teerajaja.
 
Manet looming mõjutas tervet rida noori kunstnikke ning tal oli otsustav roll [[impressionism]]i arengus. Kunstnikul oli selle suuna esindajatega küll sõbralikud suhted, ent ta ei kuulunud otseselt nende hulka.
Tänapäeval on Manet tuntud peamiselt oma maalide "[[Eine murul]]" ja "[[Olympia (Manet)|Olympia]]" kaudu. Need tekitasid kunstniku eluajal palju kõneainet ja kujunesid pöördepunktiks noortele kunstnikele, kes kujundasid lõpuks välja [[impressionism]]i. Tänapäeval peetakse neid maale [[modernism]]i alguseks.
 
Édouard Manet tuntuimateks teosteks on "Kontsert Tuileries' aias", "[[Eine murul]]", "[[Olympia (Manet)|Olympia]]" ja "Baar Folies-Bergère'is".
Manet sündis jõukas ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XIV Johan]]i ristitütar. Isa Auguste Manet oli [[kohtunik]] ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri [[õigusteadus]]es. Kuid onu Charles Fournier julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli [[Louvre]]'isse.▼
 
==Perekond ja haridus==
[[1841]] astus Manet [[keskkool]]i. [[1845]] läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta [[Antonin Proust]]iga, kellest sai [[Prantsusmaa]] kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet [[1848]] [[õppelaev]]al [[Rio de Janeiro]]sse, kuid ta kukkus kaks korda läbi [[merevägi|mereväkke]] astumise katsetel. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunsti õppimist. [[1850]]–[[1856]] õppis ta [[akademism|akademisti]] [[Thomas Couture]]'i juures, aga vabal ajal kopeeris Louvre'is vanade meistrite töid. [[1853]]–56 rändas ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sel ajal sai ta mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt.▼
▲Manet sündis jõukasjõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XIV Johan]]i ristitütar. Isa Auguste Manet oli [[kohtunik]] ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri [[õigusteadus]]es. KuidÉdouard onu Charles Fournier aga julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli [[Louvre]]'isse.
 
▲[[1841]] astus Manet [[keskkool]]i. ning läks [[1845]]. läks taaastal jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta [[Antonin Proust]]iga, kellest sai hiljem [[Prantsusmaa]] kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet [[1848]] [[õppelaev]]al [[Rio de Janeiro]]sse, kuid ta kukkus kaks korda läbi [[merevägi|mereväkke]] astumisetal asutada ei õnnestunud, sest kukkus kahtedel katsetel läbi. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunsti õppimistkunstiõpinguid. [[1850]]–[[1856]] õppis ta [[akademism|akademisti]] [[Thomas Couture]]'i juures, aga vabal ajal kopeeris Louvre'is vanade meistrite töid. [[1853]]–56 rändas ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sel ajal sai ta mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt.
[[1856]] asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab [[realism]]. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega".▼
 
Pärast oma isa Auguste'i surma [[1862]] abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga. Suzanne oli [[Holland]]ist pärit neiu, kelle isa oli palganud oma poegadelepalgatud [[klaver]]it õpetamaiõpetajaga. On võimalik, et Suzanne saioli nii isaÉdouard AugusteManet'i kui Édouardka Manet'tema isa armukeseksarmuke. [[1852]] sünnitasoli Suzanne väljaspoolsünnitanud abielu pojavallaslapse, kellekes sai nimeks sai Leon Koella Leenhoff,. ja temaTema isaks on peetud nii Auguste kui Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil.▼
 
==Loomingu algusaastad ja mõjutajad==
▲[[1850]]–[[1856]] õppis Manet akadeemilist maalilaadi viljelenud kunstnik [[Thomas Couture]]'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. [[1853]]–56 reisis ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sai mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt. [[1856]] asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab [[realism]]. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega".
 
Manet' rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt [[renessanss|renessansi]]ajastu töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride [[must]]ade piirjoonte kasutamine.
 
Manet' elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt pahastihalvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus [[Émile Zola]], kes teda avalikult [[ajakirjandus]]es toetas, ning [[Stéphane Mallarmé]] ja [[Charles Baudelaire]], kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama. Manet omakorda maalis igaüht neist.
 
Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid [[Edgar Degas]], [[Claude Monet]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Alfred Sisley]], [[Paul Cézanne]] ja [[Camille Pisarro]]. Nendega tutvus ta kunstniku [[Berthe Morisot]]' kaudu, kes [[1874]] abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga.
 
Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei esinenudosalenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale [[Pariisi Salong]]i ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama. Sellegipoolest korraldas ka Manet isikunäitusi, kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud. TaNäiteks ise1867. aasta maailmanäitusel pani Manet välja 50 maali isiklikus paviljonis. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet'd. Elu lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiselt ei pidanudteinud. endTeine impressionistiksimpressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine, kuigika tänapäevalManet tedamaalis tavaliseltküllaltki impressionistidepalju hulkavabas loetakseõhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. [[Pilt:Manet - Musique aux Tuileries rep.jpg|pisi|Kontsert Tuileries' aias (1862)]]▼
[[Pilt:Manet - Musique aux Tuileries rep.jpg|pisi|Muusika Tuileries' aias (1862)]]
▲Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei esinenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale [[Pariisi Salong]]i ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama. Sellegipoolest korraldas ka Manet isikunäitusi, kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud. Ta ise ei pidanud end impressionistiks, kuigi tänapäeval teda tavaliselt impressionistide hulka loetakse.
 
Omakorda mõjutasid impressionistid Manet'd. Lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiselt ei teinud. Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ka stuudios maalimist ei hüljanud ta kunagi.
 
Manet' ainus õpilane oli [[Eva Gonzalés]] (1849–1883).
[[Pilt:Manet, Edouard - Le Déjeuner sur l'Herbe (The Picnic) (1).jpg|pisi|[[Eine murul]] (1863)]]▼
=="Kontsert Tuileries' aias"==
[[1860-1862]] valmis tal maal "MuusikaKontsert Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka [[autoportree]]. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette kujutada koosviibimise juurde kuuluvat muusikat ja vestlust.▼
 
=="Eine murul"==
▲[[1862]] valmis tal maal "Muusika Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka [[autoportree]]. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette kujutada koosviibimise juurde kuuluvat muusikat ja vestlust.
[[1863]] valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle samal aastalmaali tagasi, kuid. selSel aastal lükkasoli Salong lükanud tagasi üle 4000 teose, mistõttu asutas keiser [[Napoleon III]] asutas selle kõrvale [[TagasilükatuteSalon Salongdes Refusé]]i (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. TagasilükatuteSellel Salongisnäitusel näidatioli väljas ka ka "EinetEine murul".▼
 
Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell [[Victorine Meurent]]. Teos on valminudmaalitud katkestatud, visandlike pintslitõmmetega,. Just uuenduslik maalimislaad on uuendusegasee, mis eristab Manet'd [[Gustave Courbet]]'st. Manet'Maali käsitluskompositsioon näitabannab tunnistust sellest, etkui tahästi tundisoli Manet tuttav vanade meistrite töidtöödega. PretsedendidSarnast stseeni, kus riietamataalasti naine on riietatud mehe (meeste) juuresolekulseltskonnas, on "Kontsertkujutanud vabas looduses" ja "Torm", mida mõlemat on omistatudnii [[Giorgione]]le jaoma maalil "Kontsert looduses" kui [[Tizian]]ile teosel "Torm". Kuid kolmeKolme figuuri poos on samasugune kuisarnane [[Marcantonio Raimondi]] [[gravüür]]ilile [[Raffael]]i teosest "[[Parise otsus]]", mis pärineb eelmistega samast ajast, [[16. sajand]]i algusest.▼
▲[[Pilt:Manet, Edouard - Le Déjeuner sur l'Herbe (The Picnic) (1).jpg|pisi|[[Eine murul]] (1863)]]
▲[[1863]] valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle samal aastal tagasi, kuid sel aastal lükkas Salong tagasi üle 4000 teose, mistõttu keiser [[Napoleon III]] asutas selle kõrvale [[Tagasilükatute Salong]]i, et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongis näidati ka "Einet murul".
 
▲Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell [[Victorine Meurent]]. Teos on valminud katkestatud, visandlike pintslitõmmetega, uuendusega, mis eristab Manet'd [[Gustave Courbet]]'st. Manet' käsitlus näitab, et ta tundis vanade meistrite töid. Pretsedendid, kus riietamata naine on riietatud mehe (meeste) juuresolekul, on "Kontsert vabas looduses" ja "Torm", mida mõlemat on omistatud [[Giorgione]]le ja [[Tizian]]ile. Kuid kolme figuuri poos on samasugune kui [[Marcantonio Raimondi]] [[gravüür]]il [[Raffael]]i teosest "[[Parise otsus]]", mis pärineb eelmistega samast ajast, [[16. sajand]]i algusest.
 
=="Olympia"==
[[Pilt:Manet, Edouard - Olympia, 1863.jpg|pisi|[[Olympia (Manet)|Olympia]] (1863)]]
Samal aastal valmis Manet'l teos "Olympia". Sellel on kujutatud alasti naine, kes lamab voodil ja vaatab otse maali vaataja poole. Modelliks oli jällegi Victorine Meurent. "Olympia" meenutab Tiziani maali "[[Urbino Venus]]" ja Goya maali "[[Alasti majaMaja]]t", kuid erineb neist mitmeski aspektisolulises oluliseltaspektis.
 
Seda maali esitleti Pariisi Salongis [[1865]] ja see tekitas üldsuses suurt pahameelt, paljudekuna detailidemitmed pärast,maalil miskujutatud detailid viitasid sellele, et maalilkujutatud on kujutatud kõrgema klassi [[prostituut]]i. NendeProstituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Antonin Prousti sõnul takistasid üksnes näituse administratsiooni ettevaatusabinõud pahaseid vaatajaid maali lõhki rebimast. Kuid paljudPaljud noorema põlvkonna kunstnikud kiitsid seda maali, näiteks Gustave Courbet, Paul Cézanne, Claude Monet ja hiljem [[Paul Gauguin]], pidasid maali õnnestunuks.
 
==Küps looming==
Tavaliselt kujutas Manet oma maalidel kesk- ja kõrgklassi inimesi oma sotsiaalses keskkonnas, kuid tegi seda ikka pisut omamoodi. Maal "Maskiball ooperis" kujutab elavat rahvahulka pidu nautimas, mehi kõrgete kübarate ja pikkade mustade ülikondadega, kes vestlevad maske kandvate ja kostümeeritud naistega, aga Manet lisas sellele oma sõprade portreed. Maal "Võiduajamine Longchampis" kujutab hobuste võiduajamist ebatavalise nurga alt: hobused tormavad otse vaataja poole.▼
[[Pilt:Edouard Manet 021053.jpg|pisi|RaudteeVõiduajamine Longchampis (18731864)]]▼
 
▲Tavaliselt kujutas Manet oma maalidel kesk- ja kõrgklassi inimesi oma sotsiaalses keskkonnas, kuid tegi seda ikka pisut omamoodi. Maal "Maskiball ooperis" kujutab ta elavat rahvahulka pidu nautimas, mehi kõrgete kübarate ja pikkade mustade ülikondadega, kes vestlevad maske kandvate ja kostümeeritud naistega,. Modellidena agaon Manet lisassiin sellelekasutanud oma sõprade portreedsõpru. Maal "Võiduajamine Longchampis" kujutab hobuste võiduajamist ebatavalise nurga alt: hobused tormavad otse vaataja poole.
▲[[Pilt:Edouard Manet 021.jpg|pisi|Raudtee (1873)]]
Maalidel, kus on palju rahvast, on sageli koos mitmest ühiskonnakihist pärit rahvas, ja vahel rõhutatakse eri klassidest inimeste koosviibimist.
 
Manet ei kasutanud ajaloolist ainest, kuid mõnedki tema kaasaegseid sündmusi kujutavad maalid mõjuvad tänapäeval ajaloolistena. Nende hulka kuuluvad sõjamaalid. Esimene sellistest töödest oli [[1864]] valminud "Kearsarge'i ja Alabama lahing", mis toimus [[USA kodusõda|USA kodusõja]] raames Prantsusmaa ranniku lähedal merel ja mida Manet võib-olla isegi oma silmaga nägi.
 
[[1867]]–[[1869]] maalis Manet kolm maali pealkirjaga "Keiser Maximiliani hukkamine". See teema oli Manet' jaoks oluline, mida võib näha nii sellest, et ta tegi maalist mitu versiooni, kui ka sellest, et need olid suhteliselt suuredsuuremõõtmelised maalid. NeilTeostel kujutatakse Napoleon III mõjultoel [[Mehhiko]] keisriks saanud [[Habsburgid]]e soost [[Maximiliano (Mehhiko)|Maximiliano]] hukkamistmahalaskmist. mahalaskmise läbiKaasaegse javaataja seemõtted viisvõis kaasaegsetaoline vaatajateos mõttedviia kergesti sellele, et kui juba Mehhikos keiser maha lasti, siis võib see juhtuda ka Prantsusmaal juhtuda. Juba [[1870]]. aastal kukutatigi Napoleon III [[Prantsuse-Saksa sõda|Prantsuse-Saksa sõja]] tulemusena Napoleon III ja välja kuulutati vabariik. Nendel maalidel on näha Goya sõjamaalide mõju. ningManet omakordamõjutas mõjutasid needomakorda [[Pablo Picasso]]t "[[Guernica]]" loomisel.
 
[[Pariisi kommuun]]i ajal viibis Manet [[Püreneed]]es,. aga veelVeel samal aastal, [[1871]], valmis tal kommuuni mõjul maal "Barrikaad", millel kujutatakse revolutsionääride mahalaskmist. Kirjadest sõpradele tuleb selgelt välja, et oma südames pooldas Manet kommuuni ja eelistas seda [[Kolmas Vabariik|Kolmanda Vabariigi]] alguses võimule tulnud valitsustele.
 
==Viimased eluaastad==
[[Pilt:Edouard Manet, A Bar at the Folies-Bergère.jpg|pisi|Baar Folies-Bergère'is (1882)]]
▲Pärast oma isa surma [[1862]] abiellus Manet 1863 Suzanne Leenhoffiga. Suzanne oli [[Holland]]ist pärit neiu, kelle isa oli palganud oma poegadele [[klaver]]it õpetama. On võimalik, et Suzanne sai nii isa Auguste'i kui Édouard Manet' armukeseks. [[1852]] sünnitas Suzanne väljaspool abielu poja, kelle nimeks sai Leon Koella Leenhoff, ja tema isaks on peetud nii Auguste kui Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil.
 
[[1881]] autasustati Manet'd Antonin Prousti survel [[Auleegioni orden]]iga.
 
Järgmisel aastal valmis Manet'l viimane maal: "Baar Folies-Bergère'is". Samal aastal näidatioli sedamaal üleval Pariisi Salongis.
 
Manet suri [[süüfilis]]se ja [[reuma]]sse, millesse nakatus 40-ndates eluaastates. Viimastel eluaastatel põhjustas haigus talle suurt valu ja lõpuks jäi ta osaliselt [[halvatus|halvatuks]]. Sellele lisandus veel [[gangreen]] ja 11 päeva enne surma [[amputeerimine|amputeeriti]] tal jalg. Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Édouard_Manet"