Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
21. rida:
*[[Eesti Teaduste Akadeemia]] (TA) asutati 1938. aastal, kuid järjepidevat tegutsemist loetakse alates 1946. aastast. ENSV TA alluvusse kuulus rida uurimisinstituute. Mitmetes instituutides oli vastavalt vajadustele rohkem või vähem ka keemiat ja arendati analüütilist aparatuuri, näiteks Eksperimentaalbioloogia Instituut, Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo, [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]].
**TA [[Keemia Instituut]] (eksisteeris 1947–2002).<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> Sõjajärgses Eesti NSV-s loodi 1947. aastal ENSV TA alluvuses rakenduskeemia uurimisasutusena Keemia Instituut tol ajal põhiliselt Eesti põlevkivi ümbertöötlemise, tehnoloogia ja energeetika arendamiseks. Hiljem uurimistemaatika laienes mitmetesse teistesse valdkondadesse: füüsikaline keemia, instrumentaalanalüüs, orgaaniline süntees, matemaatiline modelleerimine, bioorgaaniline keemia, keskkonnakeemia jm.
**TA Tehniline Katsebaas. Selles Männikul asunud üksuses olid pilootseadmed [[karboksüülhapped|dikarboksüülhapete]], [[taimekasvustimulaator]]ite, [[lõhnaained|lõhnaainete]] ([[tsitraal]], [[iroon]] jt), [[taimekaitse]]preparaatide jm, hiljem ka biopreparaatide väikesemahuliseks eksperimentaal-tootmiseks põhiliselt TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] väljatöötatud tehnoloogiate järgi.
**Teadusajakiri [[Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Alates 1952 ilmus selles keemia ja keemiatehnoloogia alaseid artikleid esialgu vene, hiljem inglise keeles eestikeelsete kokkuvõtetega.
*[[Põlevkivikeemia]]. Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat [[põlevkiviõli]]vabrikut.
::Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks uurimisasutusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ), ja nõukogude ajal loodud TA [[Keemia Instituut]] ning [[Põlevkiviuurimiseinstituut]]. [[Kerogeen]]põlevkivi [[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena [[fenoolvesi]], [[koks]] ja [[tuhk]]. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti.
**Põlevkiviuurimise Instituut. 1958. a rajati [[Kohtla-Järve]]l Põlevkiviuurimise Instituut, millest sai NL põlevkiviuuringute (eeskätt tehnoloogia) tähtsaim keskus.
**Põlevkivitöötlemise tehased: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Viru Keemia Grupp AS, RAS Kiviter, AS Narva Elektrijaamad (hiljem Eesti Energia).
**[[Silmet]]. 1946 alustati [[Sillamäe|Sillamäel]] "Kombinaadis nr. 7" (praegune tehas Silmet) põlevkivitöötlemise asemel [[uraan]]itöötlemist. 1970 algas haruldaste metallide ja [[haruldased muldmetallid|haruldaste muldmetallide]] tootmine. Ka Eesti [[diktüoneemakilt
**Teaduslik-tehniline ajakiri [[Gorjutšie Slantsõ]] alustas ilmumist 1984. aastal, hiljem kujunes sellest rahvusvaheline ajakiri [[Oil Shale]].
**Ajakiri [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] ilmub aastast 2004.
*Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist 1876. Kokkuvõtlik ülevaade keemiatööstusest on EKTL koduleheküljel.<ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu Keemiatööstuse ajalugu]</ref> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref>
| |||