Draakon (jahiklass): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Better logo.
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
{{keeletoimeta}}
{{toimeta-meri}}
[[Pilt:Dragon (keelboat) insignia.svg|thumb|120px|Klassiembleem]]
[[Pilt:Dragon_(keelboat).svg‎|thumb|Draakon]]
[[Pilt:Drachen 003.jpg|left|thumbpisi|Draakon on [[loovimine|loovides(krüssamas)]] kreenis[[kreen]]i läinud ja meeskond kallutamaskallutab jahti.]]
'''Draakon''' ([[inglise keel]]es ''International Dragon'') on ühtsusklassi [[kiiljaht]] purjetamiseks võistkonnaga, milles on kaks kuni neli inimest ja piiranguks 285 kg kogukaal. Kiiljahil on üks mast bermuuda purje ja taglastusega. Tekk on kaetud, kuid kokpit on lahtine.
"'''Draakon'''" on ühtsusklassi [[kiiljaht]].
 
"Draakoni" meeskonnal on kaalu kogupiirang 285 kg. Praktikas tähendab see, et meeskonnas on 3 liiget, kuigi reeglid ei keela sõitmast ja 2- või 4-liikmelise meeskonnaga.
 
"Draakoni" pikkus on 8,9 m, 1,96 m lai ja 1,2 m [[süvis]]ega. Ta on valmistatud [[klaasplast]]ist ja [[puit|puidust]] ning tema [[mass]] on vähemalt 1,7 t. Jahi purjepind ([[grootpuri]] ja [[genuafoka]] kokku) on 22,35 m². Kiiljahil on üks mast [[bermuuda puri|bermuuda purje]] ja [[taglastus]]ega. [[Tekk]] on kaetud, kuid [[kokpit]] on lahtine.
Olümpiaklass 1948 – 1972. a.
 
"Draakoni" projekteeris ja selle esimese eksemplari valmistas [[norra]]lane [[Johan Anker]] [[1929]]. Tänapäevani on selle väliskuju jäänud muutmata, aga tänapäeval kasutatakse nende jahtide valmistamiseks paremat tehnoloogiat, et jaht oleks vastupidavam ja et seda oleks kergem hooldada. [[1973]] võeti vastu uued standardid, mille järgi kasutatakse "Draakonite" valmistamiseks [[klaaskiud]]u, [[vineer]]i, [[komposiitmaterjal]]e ja [[karveelplangutus]]t.
Materjal: klaasplast, puit
 
2004. aasta seisuga oli maailmas registreeritud 1444 "Draakonit", mida kasutati 5 mandril ja 26 riigis. Aastas valmistati keskmiselt 45 uut jahti.
Mõõtmed:
 
== Tippvõistlused "Draakonil" ==
Pikkus – 8.9m
 
Jahiklass "Draakon" oli [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948.]]–[[1972. aasta suveolümpiamängud]]e [[Purjetamine olümpiamängudel|purjetamisprogrammis]]. Kahel esimesel korral tuli [[olümpiavõitja]]ks Norra jaht "Pan" koosseisus [[Håkon Barfod]], [[Sigve Lie]] ja [[Thor Thorvaldsen]]. Norra on ka ainus riik, kuhu on läinud kaks olümpiakulda "Draakonil". Kõige rohkem medaleid, 4, on läinud [[Taani]]sse.
Laius – 1,96m
 
Maailmameistrivõistlusi peetakse "Draakonil" alates [[1965]] paaritutel aastatel. Maailmameistrikarika pani välja [[Kreeka kuningas]] [[Konstantinos II]], kes ise tuli "Draakonil" olümpiavõitjaks [[1960. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rooma]]s, kui ta veel kroonprints oli. Taani paatkond on tulnud maailmameistriks 7 korda ja võitnud 17 medalit, ükski teine riik pole üle 3 korra maailmameistriks tulnud. [[Austraalia]] on võitnud 11 medalit, ükski kolmas riik pole üle 7 medali võitnud.
Süvis – 1,2m
 
Euroopa meistrivõistlusi peetakse "Draakonil" alates [[1978]]. Esialgu toimusid need igal paarisaastal ja vahel harva ka paaritutel aastatel, aga alates [[2002]] igal aastal. [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused purjetamises]] toimusid [[Tallinn]]as. Kõige rohkem, 9 korda on Euroopa meistri tiitel läinud Taani, aga [[Saksamaa]] ja [[Saksa FV]] on kahe peale kokku võitnud 8 meistrikulda.
Mass minimaalne – 1700kg
 
Alates [[1937]] korraldatakse "Draakonil" võistlusi [[Kuldkarikas|Kuldkarikale]], mida enne 1965 peeti mitteametlikeks maailmameistrivõistlusteks. Võistlused on saanud nime selle järgi, et võitnud paatkond saab ehtsast [[kuld|kullast]] rändkarika. Need toimuvad tänapäevani igal aastal ja kõik riigid tohivad osaleda, aga võistlus on suhteliselt Põhja-Euroopa-keskne: võistlused korraldati kaua aega üksnes kas [[Läänemeri|Läänemeres]] või [[Põhjameri|Põhjameres]]. Esimest korda toimusid need [[Iirimaa]]l [[1977]], [[Bretagne]]'is [[1981]], [[Portugal]]is [[1998]] ja [[Hispaania]]s [[Vahemeri|Vahemeres]] [[2007]]. Seni on kõik Kuldkarika regatid peetud Euroopas ja see kajastub ka medalivõitjate geograafilises jaotuses: kuni 2011. aastani on peetud 66 võistlust Kauldkarikale, millest kõigest 3 võitu on läinud väljapoole Euroopat. Taani on võitnud 30 korda, Saksamaa ja Saksa FV kokku 15 korda, ükski muu riik pole üle 4 korra võitnud.
Purjepind (grootpuri+genuafoka) – 22,35m²
 
Viimasel ajal on väga kõrgeks muutunud [[Ukraina]]st ja [[Venemaa]]lt pärit "Draakonil" sõitjate tase. 2008–2011 jätsid need kaks riiki 12 Euroopa meistrivõistluste medalist ülejäänud riikidele ainult 3 (varem polnud Ukraina ja Venemaa ainsatki medalit saanud) ja 2009–2011 9 Kuldkarika medalist said teised riigid kõigest 2 (varem polnud Ukraina ja Venemaa samuti ainsatki Kuldkarika medalit saanud).
Konstruktor: Johan Anker
 
== Vaata ka ==
[[Pilt:Drachen 003.jpg|left|thumb|Draakon loovides(krüssamas) kreenis ja meeskond kallutamas]]
*[[Purjetamine 1948. aasta suveolümpiamängudel]]
*[[Purjetamine 1952. aasta suveolümpiamängudel]]
*[[Purjetamine 1956. aasta suveolümpiamängudel]]
*[[Purjetamine 1960. aasta suveolümpiamängudel]]
*[[Purjetamine 1964. aasta suveolümpiamängudel]]
*[[Purjetamine 1968. aasta suveolümpiamängudel]]
 
== Välislingid ==