Redaktsioon: 12. august 2010, kell 21:16 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 092 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. september 2011, kell 15:44 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 496 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2010}} '''Kuld Lõvi''' oli [[võõrastemaja]] ja restoran [[Tallinn]]as aadressil [[Harju tänav]] 40. {{Sisukord paremale}} ==Hotelli omanikud== Esimese maailmasõja puhkedes kuulusid Tallinna hotellid ja restoranid baltisakslastele. Pärast sõda sai nende omanikeks aga aina rohkem eestlasi ja nii saigi Kuld Lõvi peremeheks [[Johannes Janson]], kes oli enne olnud kokk ja omanikuks [[Richard Devid]], kes töötas seal enne [[kelner]]ina. ==Hotelli interjöör== Esimese maailmasõja puhkedes kuulusid Tallinna hotellid ja restoranid baltisakslastele. Pärast sõda sai nende omanikeks aga aina rohkem eestlasi ja nii saigi Kuld Lõvi peremeheks Johannes Janson, kes oli enne olnud kokk ja omanikuks Richard Devid, kes töötas seal enne [[kelner]]ina. Kuld Lõvis toimis Tallinna kõige vanem, suurem ja kuulsam hotellirestoran. Hotellis oli 71 numbrituba, lisaks palju privaatseid kabinette ja söögisaal kõrvalruumidega. Enne kapitaalremonti oli Kuld Lõvi hämar, seal oli vaid kaks vannituba ja igal korrusel üks ühine tualett ja koridorid oli pimedad ja käänulised. Seal ööbisid ka välisriikide kõrgemad sõjaväelased ja ärimehed. 1934. aastal algas Kuld Lõvis remont ja hotelli ehitati moodne hall koos kamina ja taimedega kaunistatud istumisnurgaga. Kokku jäi hotelli 64 eritellimusel valmistatud mööbliga numbrituba. 40 toas oli vannituba ja WC, kõigis tubades telefon, kraanist tuli sooja ja külma vett ning toidulift tõi vajadusel söögi otse tuppa. Kuld Lõvi peakokk oli Peterburi keiserlikus õukonnas koolitatud Aleksander Paalberg. Pakuti jäätist, Helsingist ja Stockholmist toodi lõunamaiseid puuvilju, Prantsusmaalt [[konjak]]it ja veini, pakuti metslinnupraade suurepäraste kastmetega. Kuld Lõvi hotellis oli 71 numbrituba, lisaks palju privaatseid kabinette ja [[söögisaal]] kõrvalruumidega ning toimis Tallinna kõige vanem, suurem ja kuulsam hotellirestoran. Enne kapitaalremonti oli Kuld Lõvi hämar, seal oli vaid kaks vannituba ja igal korrusel üks ühine tualett ja koridorid oli pimedad ja käänulised. Seal ööbisid ka välisriikide kõrgemad sõjaväelased ja ärimehed. Kuld Lõvi oli tuntud kui ärimeeste peatuskoht.<ref>[http://aerling.blogspot.com/2010/07/sajandivahetus-toi-senise.html Sajandivahetus tõi senise provintsilinna ellu muutusi]</ref>. ~~<ref>[http://www.pealinn.ee/?pid=132&nid=7444&lang=5 "Kui restoran tähendas tantsu ja kohvik kultuurset seltskonda"] Pealinn, 12. aprill 2010</ref>~~ 1930. aastatel hotellimajandus elavnes seoses üldise majandusliku olukorra paranemisega ja alustati Kuld Lõvi renoveerimist. 1934. aastal algas Kuld Lõvis remont ja hotelli ehitati moodne hall koos kamina ja taimedega kaunistatud istumisnurgaga. Kokku jäi hotelli 64 eritellimusel valmistatud mööbliga numbrituba. 40 toas oli vannituba ja WC, kõigis tubades telefon, kraanist tuli sooja ja külma vett ning toidulift tõi vajadusel söögi otse tuppa. ~~Kuld Lõvi oli tuntud kui ärimeeste peatuskoht.<ref>[http://aerling.blogspot.com/2010/07/sajandivahetus-toi-senise.html Sajandivahetus tõi senise provintsilinna ellu muutusi]</ref>~~ ==Hotelli restoran== 1930. aastatel hotellimajandus elavnes seoses üldise majandusliku olukorra paranemisega ja alustati Kuld Lõvi renoveerimist. Tallinna võõrastemajad natsionaliseeriti 1940. aastal.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/30e/lugu5.html "Võõrastemaja või avalik maja?"] Postimees, 1999</ref>▼ Kuld Lõvi peakokk oli Peterburi keiserlikus õukonnas koolitatud [[Aleksander Paalberg]]. Pakuti jäätist, Helsingist ja Stockholmist toodi lõunamaiseid puuvilju, Prantsusmaalt [[konjak]]it ja veini, pakuti metslinnupraade suurepäraste kastmetega<ref>[http://www.pealinn.ee/?pid=132&nid=7444&lang=5 "Kui restoran tähendas tantsu ja kohvik kultuurset seltskonda"] Pealinn, 12. aprill 2010</ref>. Kuld Lõvi hoone hävis 9. märtsil [[1944]] Teise maailmasõja ajal toimunud [[Märtsipommitamine\|Tallinna pommitamisel]].<ref>[http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=9309 Meenutused 9. märtsi Tallinna pommitamisest]</ref>▼ ▲~~1930. aastatel hotellimajandus elavnes seoses üldise majandusliku olukorra paranemisega ja alustati Kuld Lõvi renoveerimist.~~ Tallinna võõrastemajad natsionaliseeriti 1940. aastal.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/30e/lugu5.html "Võõrastemaja või avalik maja?"] Postimees, 1999</ref> ▲Kuld Lõvi hoone hävis 9. märtsil [[1944]]. aastal Teise maailmasõja ajal toimunud [[Märtsipommitamine\|Tallinna pommitamisel]].<ref>[http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=9309 Meenutused 9. märtsi Tallinna pommitamisest]</ref>. ==Viited== 15. rida ⟶ 22. rida: [[Kategooria:Tallinna ehitised]] [[Kategooria:Hotellid]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]

Kuld Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel