Vikipeedia

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat: erinevus redaktsioonide vahel

Artikkel Arutelu

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat (muuda)

Redaktsioon: 14. september 2011, kell 12:05

Eemaldatud 4186 baiti ,  12 aasta eest
Kustutatud kogu lehekülje sisu
VisuaalneVikitekst
P (Tühistati muudatus 2671411, mille tegi 195.13.151.110 (arutelu))
(Kustutatud kogu lehekülje sisu)
{| class="infobox" width="400"
|- align="center"
| [[Pilt:Al3+.svg|Alumiiniumioon]]  [[Pilt:K+.svg|Kaaliumioon]]   [[Pilt:2.svg|2]][[Pilt:Sulfat-Ion2.svg|Sulfaatioon]][[Pilt:BlackDot.svg|5px]] [[Pilt:1.svg]][[Pilt:2.svg]] [[Pilt:H2O molecular formula.svg|45px|Vesi]]
|- align="center"
| Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi [[keemiline valem]]
|}
'''Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat''' ehk '''kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat''' ehk '''alumiiniumkaaliummaarjas''' (aktsepteeritud lühendnimetus '''alumiiniumkaaliumsulfaat'''; [[triviaalnimetus]]ed '''maarjajää''', [[mineraal]]ina '''maarjas''', varem ''alaun'', [[keemiline valem]]
AlK(SO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>·12H<sub>2</sub>O, ka K<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>·Al<sub>2</sub>(SO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>·24H<sub>2</sub>O) on [[alumiiniumkaaliumsulfaat|alumiiniumkaaliumsulfaadi]] [[kristallhüdraat]].
 
==Füüsikalised omadused==
[[Pilt:Síran hlinito-draselný.PNG|pisi|]]
Maarjajää on valge kristalliline [[pulber]].
 
Ta moodustab ka suuri läbipaistvaid värvituid, enamasti oktaeedrilisi [[kristall]]e. Kristallid võivad olla ka kuubilised, nagu varem puhtuse tõttu hinnatud [[Rooma maarjas]]el. (Kuubiliste kristallide saamiseks lisatakse kuumale kontsentreeritud vesilahusele [[kaaliumkarbonaat]]i, [[kaltsiumkarbonaat]]i või [[ammoniaak]]i, kuni tekib püsiv sade, ning lastakse alles siis jahtuda; nii saadud maarjakristalle nimetatakse neutraalseks või nüriks maarjaks ja need kujutavad endast aluselisi soolasid.)
 
Kristalle kasvatatakse kuumast küllastunud vesilahusest.
 
Kui kristall pikemat aega õhu käes seisab, moodustub selle pinnale õhuke valge läbipaistmatu murenenud aine kile.
 
[[Sulamistemperatuur]] umbes 92 või 93°C, 200°C juures laguneb. Kuumutamisel sulandub maarjas algul oma kristallisatsioonivees, lõpuks jääb järele lõtv valge läbipaistmatu mass ([[põletatud maarjas]], ''alumen ustum'').
 
[[Tihedus]] on 1,76 g/cm<sup>3</sup>, [[erikaal]] Koppi järgi 1,924.
 
[[Kristallisatsioonivesi|Kristallisatsioonivee]] sisaldus on umbes 45%.
 
[[Lahustumine|Lahustub]] [[vesi|vees]] väga hästi, [[etanool]]is ei lahustu. [[Lahustuvus]] külmas vees on väga väike, kuuma vees väga suur. See on 20°C juures 120 g/l, 80°C juures umbes 2 kg/l. Vesilahus on [[happeline reaktsioon|happelise reaktsiooniga]].
 
On peaaegu lõhnatu, kirbe-magusa maitsega.
 
Molekulmass on 474,205 [[aatommassiühik|amü]], molaarmass 474,39 g/mol.
 
==Ettevaatusabinõud==
Tuleb vältida maarjajää tolmu sissehingamist ning aine sattumist nahale ja silma. Suurtes kogustes sööduna võib mõjuda kahjulikult.
 
==Saamine==
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises [[väävelhape|väävelhappe]]lahuses. Eraldub [[ränihape]] ning moodustub [[alumiiniumsulfaat]]. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse [[kaaliumsulfaat]]i või ka [[kaaliumkloriid]]i. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka [[boksiit]] ja [[krüoliit]].
 
==Kasutamine==
Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks, kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate [[antiperspirant]]ide koostises.
 
Varem kasutati seda laialdaselt naha parkimiseks ning lõnga värvimisel värvi säravamaks muutmiseks. Nüüd on selle asemel kasutusel [[alumiiniumsulfaat]].
 
[[Rahvameditsiin]]is kasutatakse maarjajääd väikeste [[verejooks]]ude peatamiseks. Varem on maarjajääst pulka tarvitatud habemeajamisel tehtud väikeste sisselõigete verejooksude korral, kuna ta peatab verejooksu väga kiiresti.
 
[[Toiduainetööstus]]es kasutatakse maarjajääd tähisega '''E 522''' [[happesuse regulaator]]i ja [[stabilisaator]]ina.
 
==Vaata ka==
*[[Maarjad]]
 
== Välislingid ==
* [http://webmineral.com/data/Alum-%28K%29.shtml Alum-(K) Mineral Data] (''inglise keeles'')
 
[[Kategooria:Hüdraadid]]
[[Kategooria:Sulfaadid]]
 
[[de:Aluminiumkaliumsulfat-Dodecahydrat]]
[[en:Potassium alum]]
[[fr:Alun]]
[[sv:Alun]]
[[zh:鉀鋁礬]]
Anonüümne kasutaja
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/2675382"