Blur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
 
{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
| Nimi = Blur
10. rida ⟶ 8. rida:
| Alias =
| Päritolu = [[Suurbritannia]], [[London]]
| Stiil = [[pop]], [[rokk]], ''[[shoegaze]]'', ''[[britpop]]''
| Aktiivne = 1988–2003, 2009–...
| Plaadifirma = Food, Parlophone, Virgin (USA), SBK (USA)
19. rida ⟶ 17. rida:
}}
 
'''Blur''' on [[Inglismaa]] [[popmuusika|pop-]] ja [[rock]]bänd, mis asutati [[1988]]. aastal [[London]]is.
 
AlgseltBändi Seymouri nime kandnud bändi algkoosseisu kuulusidkuuluvad laulja [[Damon Albarn]], bassist [[Alex James]] ja kitarrist [[Graham Coxon]], hiljem liitus trummar [[Dave Rowntree]], kelle isa oli olnud BBC-s [[The Beatles]]i helimees. Bänd kandis alguses Seymouri nime.
 
Blur viljeles algselt nn [[Madchester]]i ansamblite [[Stone Roses]]e ja [[Happy Mondays]]e ning ''[[shoegaze]]''i mõjudega muusikat.
 
Mõningase tuntuse saavutas bänd teise singliga "There's No Other Way" ja esikalbumiga "Leisure", mis ilmusid aastal [[1991]]. Briti tabeli tippu ja tõelise läbilöögini jõudis bänd alles kolmanda albumiga "Parklife" aastal [[1994]]. Selleks ajaks oli ansambli muusikast saanud irooniline, ''[[camp]]''-maiguline pop, millest paistsid eeskujudena läbi [[The Beatles]], [[The Small Faces]], [[The Kinks]], [[XTC]], [[Jam]] ja [[Madness]]. Tänu "Parklife'i" menule sai Blurist konkurent [[Oasis]]ele, kellega nad mõnda aega parima ''[[britpop]]''-bändi tiitli pärast võistlesid. Pärast vähem eduka "The Great Escape'i" ilmumist aastal [[1995]] eemaldus ansambel oma lõpule lähenevast ''britpop'''ist.
Algselt Seymouri nime kandnud bändi algkoosseisu kuulusid laulja [[Damon Albarn]], bassist [[Alex James]] ja kitarrist [[Graham Coxon]], hiljem liitus trummar [[Dave Rowntree]], kelle isa oli olnud BBC-s [[The Beatles]]i helimees.
 
BlurUue viljeles algselt nn [[Madchester]]i ansamblite [[Stone Roses]]e ja [[Happy Mondays]]e ning ''[[shoegaze]]''i mõjudega muusikat ning saavutas mõningase tuntuse teise singliga "There's No Other Way" ja esikalbumiga "Leisure" (mõlemad 1991). Briti tabeli tippu ja tõelise läbilööginieduni jõudis Blurbänd siiski alles kolmanda albumiga "Parklife" (1994). Selleks ajaks oli ansambli muusikast saanud irooniline, ''[[camp]]''-maiguline pop, millest paistsid eeskujudena läbi [[The Beatles]], [[The Small Faces]], [[The Kinks]], [[XTC]], [[Jam]] ja [[Madness1997]]. Tänuaastal "Parklife'i" menule sai Blurist konkurent [[Oasis]]ele, kellega nad mõnda aega parima ''[[britpop]]''-bändi tiitli pärast võistlesid. Pärast vähemeduka "The Great Escape'i" (1995) ilmumist eemaldus ansambel oma lõpule lähenevast ''britpop'''ist ja jõudis uue eduniilmunud viienda albumiga "Blur" (1997), milles avaldusid [[Ameerika Ühendriigid|USA]] alternatiivroki ([[Pavement]], [[Sonic Youth]]) ning ''[[lo-fi]]'' mõjud. Stiilimuutus tõi kaasa ka mõningase edu USA-s, mis vähemal määral jätkus järgmise, eksperimentaalse, gospelimõjulise albumiga "13", (mis ilmus kaks aastat hiljem, aastal [[1999)]]. Bluri seniSeni viimane album on [[2003]]. aastal ilmunud elektrooniline "Think Tank" (2003).
 
[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]