Blur: erinevus redaktsioonide vahel

'''Blur''' on [[Inglismaa]] [[pop-]] ja [[rock]]bänd, mis asutati 1988 Londonis.▼

Seymouri nime all kogunenud algkoosseisu kuulusid laulja [[Damon Albarn]], bassist [[Alex James]] ja kitarrist [[Graham Coxon]], hiljem liitus trummar [[Dave Rowntree]], kelle isa oli olnud BBCs [[The Beatles]]i helimeheks. Blur viljeles algselt nn. [[Madchester]]i ansamblite [[Stone Roses]] ja [[Happy Mondays]] ning [[shoegaze]]'i mõjudega muusikat ning saavutas mõningase tuntuse teise singliga „There's No Other Way“ ja esikalbumiga „Leisure“ (mõlemad 1991). Briti tabeli tippu ja tõelise läbilöögini jõudis Blur siiski alles kolmanda albumiga „Parklife“ (1994). Selleks ajaks oli ansambli muusikast saanud irooniline, [[camp]]i-maiguline pop, millest paistsid eeskujudena läbi The Beatles, [[The Small Faces]], [[The Kinks]], [[XTC]], [[Jam]] ja [[Madness]]. Tänu "Parklife'i" menule sai Blurist konkurent [[Oasis]]ele, kellega nad mõnda aega parima [[Britpop]]-bändi tiitli pärast võistlesid. Pärast vähemedukat „The Great Escape'i“ (1995) eemaldus ansambel oma lõpule lähenevast Britpopist ja jõudis uue eduni viienda albumiga „Blur“ (1997), milles avaldusid USA alternatiivroki ([[Pavement]], [[Sonic Youth]]) ning [[lo-fi]] mõjud. Stiilimuutus tõi kaasa ka mõningase edu USAs, mis vähemal määral jätkus järgmise – eksperimentaalse, gospelimõjulise albumiga „13“ (1999). Bluri seni viimane album on elektrooniline „Think Tank“ (2003).▼