Redaktsioon: 2. juuli 2011, kell 00:37 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. september 2011, kell 13:07 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
12. rida: Vulkaanilise tuha ümberkristalliseerumisel võib sellest saada [[bentoniit]]. Bentoniidi kihte leidub ka [[Eesti]] maapõues. Vulkaanilist tuhka kasutatakse [[Stratigraafiline korrelatsioon\|stratigraafilisel korreleerimisel]] [[Markerkiht\|markerkihina]], see tähendab kihina, mille vanus on teada, nii et selle abil saab määrata teiste kihtide vanust. Väga võimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine [[atmosfäär]]i, mis võib mõjutada [[kliima]]t ja põhjustada kauneid päikeseloojanguid (näiteks [[Krakatau]] vulkaanipurse [[1883]]. aastal.) Kui vulkaanist paiskub pika, [[geoloogiline aeg\|geoloogilise aja]] jooksul välja vulkaanilist tuhka, võib see lõpuks moodustada [[vulkaanikoonus]]e.▼ [[Pilt:MtCleveland ISS013-E-24184.jpg\|thumb\|Vulkaanipurske ajal atmosfääri paiskuv vulkaaniline tuhk]] [[Pilt:Vulkaanilise tuha kiht.JPG\|pisi\|454 miljonit vana vulkaanilise tuha kiht Eestis [[Laagri]]s. Pildistas [[Kasutaja:Kruusamägi\|Ivo]].]] ▲Kui vulkaanist paiskub pika, [[geoloogiline aeg\|geoloogilise aja]] jooksul välja vulkaanilist tuhka, võib see lõpuks moodustada [[vulkaanikoonus]]e. Vulkaaniline tuhk võib ärritada [[limaskest]]i ja põhjustada probleeme näiteks [[astma]]haigetele. [[Kontaktläätsed]]e asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda [[Prillid\|prille]]. Kui koos vulkaanilise tuhaga sajab [[vihm]]a, siis muudab see olukorra palju hullemaks, sest niiske vulkaaniline tuhk võib moodustada midagi vedela [[tsement\|tsemendi]] sarnast, mille sissehingamine võib lõppeda surmaga. [[Lennuk]]itele võib vulkaanilise tuha pilvest läbisõitmine [[mootor]]ite seiskumise tõttu lõppeda ~~saatuslikult~~allakukkumisega. Suure koguse vulkaanilise tuha mahalangemine võib kohaliku [[~~õkosüsteem~~ökosüsteem]]i otsekohe hävitada,. ~~kui~~Kui näiteks [[rohi]] mattub täielikult tuhakihi alla, siis lakkab temas [[fotosüntees]] ja taime maapealne osa võib surra. Kui [[karjamaa]] saastub vulkaanilise tuhaga, siis võivad seal toitu otsivad [[kariloom]]ad saada [[mürgitus]]e, näiteks fluoriidimürgituse, kui tuhk sisaldab suures koguses [[fluoriid]]e. 3 dm paksuse vulkaanilise tuha mahalangemisel hävib enamus [[taimestik]]ust ja kariloomadest, samuti elustikust [[järv]]edes ja [[jõgi\|jõgedes]]. Kuid maailmas on ette tulnud niisugusi vulkaanipurskeid, mis katavad väga suuri maa-alasid mitme meetri paksuse tuhakihiga. Suure hulga vulkaanilise tuha ~~lengemisel~~langemisel [[maja]]dele võivad ~~nende~~ [[katus]]ed sisse variseda. Tuhk on raske: juba 1 dm paksuse kihi all hakkavad nõrgemad katused kokku kukkuma. Vulkaanilise tuha sadu põhjustab [[voolukatkestus]]i ja häirib kõiki sideliine, alates maanteedest ja lõpetades elektrooniliste sideliinidega. Vulkaanist väljuv tuhk on sageli segunenud põletavkuumade [[gaas]]idega. Sellist tuha ja gaaside segu nimetatakse [[lõõmpilv]]eks. Lõõmpilv ei tõuse tavaliselt väga kõrgele ega levi üldjuhul vulkaani [[jalam]]ist palju kaugemale, kuid tänapäeval on paljude vulkaanide jalamid tihedalt asustatud. Kui lõõmpilv tabab mõnda asulat, siis võivad kõik selle elanikud ühekorraga kuumas pilves surra. Lõõmpilve temperatuur võib olla isegi 1000 °C ja ta võib liikuda kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis, nii et selle eest on võimatu põgeneda. 36. rida: {{viited}} {{~~Commons~~Commonscat\|~~Category:~~Volcanic ash}} [[Kategooria:Vulkanoloogia]]

Vulkaaniline tuhk: erinevus redaktsioonide vahel