Vangla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
68. rida:
Vahistatud kannavad eelvangistust vangla eelvangistushoones või arestimajas.Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpi. Vahistatu kamber peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.
===Kirjavahetus ja telefonikõned===
VangS § 28 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Selline norm võimaldab kinnipeetaval suhelda lähedaste inimestega, aidates seeläbi vältida sotsiaalsete sidemete katkemist. Kirjavahetuse all ei mõelda e-maili või SMSi saatmist, vaid kirja saatmist ning saamist. Kirja mõiste osas kuulub kinnipeetavatele nagu ka ülejäänud elanikele kohaldamisele postiseadus. Samuti kohaldub majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“, mis määrab ära kirja suurused. Sellest tulenevalt on maksimaalseks lubatud kirja kaaluks 2 kg. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Riigikohtus on käsitletud küsimust, kas kinnipeetava kulul helistamine tähendab, et kinnipeetav võib helistada üksnes vanglasisesel isikuarvel isiklikuks kasutamiseks oleva raha eest. Riigikohus leidis, et arvesse tuleb võtta eesmärki soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist ning sotsiaalsete sidemete säilimist, mis hõlbustaks kinnipeetava vangistusjärgset resotsialiseerimist. Lisaks on kinnipeetavaid, kellel ei ole isikuarvel üldse raha. Seega on kinnipeetavatel ning ka vahistatutel õigus helistada vastuvõtja arvel või laetava kõneajaga kõnekaardiga <ref>[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-103-06], RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM</ref>.
Kirja saatmist ja telefoni kasutamist reguleerib täpsemalt vangla sisekorraeeskiri. Selle kohaselt peab kinnipeetav kirja saatmiseks andma oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale. Vanglateenistuja kontrollib ümbriku sisu, kuid tal ei ole õigust tutvuda kirjutatuga. Ka kinnipeetavale saadetud kirjad avatakse kinnipeetava juuresolekul ning kontrollitakse ümbriku sisu, avastamaks vanglas keelatud esemeid. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Seetõttu võib neile adresseeritud kirjad üle anda vanglateenistujale ka kinnises ümbrikus.
Vangla peab väljamineva kirja postitama kolme tööpäeva jooksul alates vanglateenistujale kirja edastamisest. Kinnipeetavale saadetud kiri edastatakse talle seitsme tööpäeva jooksul alates kirja vanglasse saabumisest. Viivitamata tuleb kätte anda näiteks kaitsjalt saadud kiri (selle kohta täpsemalt VangS § 29 lg 4 ja lg 5).
Helistamiseks saab kasutada kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Vähemalt üks kord nädalas peab olema kinnipeetaval võimalus telefoni kasutada. Vanglad määravad telefoni kasutamise aja ja kestuse täpsemalt enda kodukordades. Tagamaks, et kinnipeetav ei kasuta telefoni või kirjavahetust uute kuritegude kavandamiseks, kontrollib vanglateenistus, kellele kiri saadetakse ja kellele helistatakse. Vanglaametnikul on õigus näha telefoni tablood kinnipeetava helistamise ajal. See õigus tuleneb vajadusest tagada vanglas julgeolek ja kinnipeetavate järelevalve. Lubatud ei ole aga telefoni pealtkuulamine <ref>[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-103-06], RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM</ref>.
Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
Teatud juhtudel on vanglateenistusel õigus piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele. Piiramine võib kõne alla juhtudel, mil kirjavahetus ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Piirata võib näiteks konkreetse isikuga suhtlemist, samuti võib piiramine seisneda saadetavate kirjade arvu vähendamises. Lubatud ei ole piirata kirjavahetust riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kaitsjaga. Teatud juhtudel (nt rahutused vanglas, probleemid telefonivõrguga) on vanglal õigus ka viimati nimetatud isikutele helistamise osas kehtestada ajutisi piiranguid <ref>[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-46-07], RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM</ref>. Kohtupraktikas on tõusetunud küsimus sellest, mis saab siis, kui kinnipeetav soovib kaitsjaga rääkida mingil muul teemal peale õigusalase nõustamisega seotud küsimuste. Riigikohus leidis, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale, riigiasutustele või kohalikule omavalitsusele helistamise soovi. Kaitsjale helistamise õigus ei ole seatud sõltuvusse helistamise eesmärgist <ref>[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-46-07], RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM</ref>. Seoses riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kaitsjaga suhtlemisega on Riigikohtusse jõudnud juhtum, kui helistamine oli vangla kodukorra järgi võimalik üksnes teatud päeval kindlatel kellaaegadel. Riigikohus leidis, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Näiteks võimaldades kinni peetaval isikul helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustesse ainult reedeti pärast kella 16, võib ametiisikutega suhtlemine olla sisuliselt võimatu <ref>[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-54-07], RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM</ref>.
===Endised Eesti territooriumil tegutsenud vanglad===
*[[Maardu vangla]] (liideti 2004. aastal [[Tallinna vangla]]ga<ref>[http://www.vangla.ee/tallinn Tallinna vangla]</ref>)
| |||