Redaktsioon: 14. juuni 2011, kell 21:14 redigeeri Jotterbot (arutelu \| kaastöö) 1665 muudatust P r2.6.6) (robot lisas: he:ניקולא אפר ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. august 2011, kell 22:47 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt: Appert Nicolas.jpg\|thumb\|Nicolas Appert]] '''Nicolas Appert''' ([[17. november]] [[1749]] [[Châlons-en-Champagne]] – [[1. juuni]] [[1841]] [[Massy (Essonne)\|Massy]]) oli prantsuse leiutaja, [[toiduainete konserveerimine\|konserveerimise]] pioneer. Appert töötas [[1784]]–[[1795]] [[Pariis]]is [[kondiiter\|kondiitri]] ja [[kokk\|kokana]]. 1795 hakkas ta katsetama, et leida moodust säilitada [[toiduaine]]id: suppe, juurvilju, mahlu, piimatooteid, tarretisi, moose ja siirupeid. Ta asetas toidu [[klaas]]ist purki, pitseeris selle [[kork\|korgi]] ja [[pitseerimisvaha]]ga ning asetas selle [[keev vesi\|keevasse vette]]. ~~Ta töötas välja [[toiduaine]]te säilitamise meetodi, mis seisneb klaaspudelitesse villitud toiduainete kuumutamises [[keev vesi\|keevas vees]].~~ Pärast umbes 15 aastat kestnud katsetusi avalikustas Appert oma leiutise ja sai [[1810]]. aasta jaanuaris auhinnaks 12 000 [[Prantsuse frank]]i. Samal aastal avaldas ta raamatu "''L'Art de conserver les substances animales et végétales''" ("Loomsete ja taimsete ainete säilitamise kunst"). See oli esimene raamat, mis käsitles tänapäevast toidu säilitamise meetodit. Appert asutas Pariisi lähedal Massys [[konserv]]itehase, mille nimi oli ''La Maison Appert'' (Apperti maja). See oli enam kui pool sajandit enne seda, kui [[Louis Pasteur]] tõestas, et kuumus tapab [[bakter]]id. Appert [[patent]]eeris oma meetodi ja hakkas oma tehases tootma konserve mitmesuguste toiduainetega. Ta kasutas selleks pakse suure suuga klaasist [[pudel]]eid, ühesuguseid kõigi toodete jaoks: nii loomaliha, linnuliha, munade kui piima jaoks. Oma meetodi [[reklaam]]imiseks konserveeris Appert ükskord terve [[lammas\|lamba]] korraga. Selleks oli vaja vastava suurusega pudelit, kuhu lammas sisse mahuks. Ta jättis pudeli ülaossa õhuruumi ning korkis ja pitseeris pudeli kindlalt [[kruustangid]]e abil kinni. Seejärel mähkis ta pudeli [[lõuend]]isse, et seda kaitsta, sukeldas keevasse vette ja keetis senikaua, kuni uskus, et pudeli sisu on korralikult läbi keenud. Apperti meetod oli nii lihtne ja töökindel, et see levis kiiresti laialdaselt. Juba samal 1810. aastal patenteeris inglise kaupmees [[Peter Durand]] oma meetodi, mis erines Apperti omast selle poolest, et toitu ei pandud klaaspudelisse, vaid [[plekk]]toosidesse. [[1812]] ostsid inglased [[Bryan Donkin]] ja [[John Hall]] patendi ja hakkasid konserve tootma. Kümmekond aastat hiljem jõudis meetod Ameerikasse. Plekktooside masstootmine ei levinud maailmas laialdaselt enne [[20. sajand]]it, sest [[konserviavaja]]t polnud veel olemas. Konserve tuli avada [[haamer\|haamri]] ja [[meisel\|meisliga]]. [[Purgiavaja]] leiutas alles [[1855]] [[Robert Yeates]] ja pöörleva konserviavaja leiutas [[1870]] [[William Lyman]]. Apperti auks nimetavad prantslased konserveerimist vahel apertiseerimiseks. Seda tuleb eristada [[pastöriseerimine\|pastöriseerimisest]], sest Appert kasutas keevat vett, aga Pasteur kuumutas üksnes temperatuurini 70 °C. Üleliigne kuumutamine võib hävitada toidu [[maitse]]omadusi. ==Välislingid== {{Commonscat}} *[http://www.appert-aina.com Prantsuskeelne sait]

Nicolas Appert: erinevus redaktsioonide vahel