Vikipeedia

Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast; rajooni kohta vaata artiklit [[Kurzeme rajoon]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
'''Kuramaa''' ([[läti keel|läti]] ''Kurzeme'', [[liivi keel|liivi]] ''Kurāmō'', [[saksa keel|saksa]] ''Kurland'') on nii [[Läti]] kui ka [[Vana-Liivimaa]] läänepoolseim ajalooline piirkond. Kuramaa on üks Lätimaa viiest regioonist, mis on ümbritsetud läänest [[Läänemeri|Läänemerega]] ja põhjast [[Liivi laht|Liivi lahega]]. ▼
 
▲'''Kuramaa''' ([[läti keel|läti]] ''Kurzeme'', [[liivi keel|liivi]] ''Kurāmō'', [[saksa keel|saksa]] ''Kurland'') on nii [[Läti]] kuija kaoli [[Vana-Liivimaa]] läänepoolseim ajalooline piirkond., Kuramaamis onhõlmab üks[[Kura Lätimaapoolsaar]]e viiestning regioonist,sellest mislõuna ja ida poole jäävad Läti alad. Kuramaa on ümbritsetud läänest [[Läänemeri|Läänemerega]] ja põhjast [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Lõunas piirneb ta [[Leedu]]ga ja idas [[Vidzeme]] (Läti-Liivimaa) ja [[Zemgale]]ga (Semgalliaga).
 
[[Image:Latvian regions and latvians.png|thumb|right|350px|Läti ajaloolised piirkonnad]]
 
==Rahvastik==
Kuramaa äärmisse põhjaossa, Kura poolsaare tippu, jäävad [[liivlased|liivlaste]] viimased asualad.
 
Kuramaa põlisasukateks olid [[kuršid]] {{kas|ja/ehk}} [[kurelased]] ning Kuramaa [[liivlased]] – neist esimene oli [[balti keelkond]]a kuuluv, viimane [[soome-ugri keelkond|soome-ugri]] rahvas.
13. rida ⟶ 14. rida:
 
[[Henriku Liivimaa kroonika]] järgi on "kuralased rahvas, mida sünnitavad [[saarlased]].<ref>"Henriku Liivimaa Kroonika" 1993.</ref> Kuna tehti koos hästi kordineeritud rüüsteretki isegi [[Taani]], eeldas see üksteise keelest head arusaamist.
 
===Asustus===
Kuramaa tähtsamad linnad on [[Liepāja]], [[Ventspils]] ja [[Jelgava]].
 
==Ajalugu==
KuramaaKuralased allutati [[Mõõgavendade ordu]]lesaksa lõplikultristisõdijatele ajavahemikul [[1230]]. aastast (põhjaosa) –[[1267]]., aastaniesmalt vallutasid ristisõdijad Kuramaa põhjaosa, seejärel ka (lõunaosa). [[Vana-Liivimaa]] päevilKeskajal oli Kuramaa jagatud [[Liivi ordu]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] vahel. Viimasele kuulus muuhulgas ka [[Ruhnu]] saar.
 
{{vaata|===Kuramaa hertsogiriik}} ja Piltene ala===▼
===Rzeczpospolita vasall, {{vaata|Kuramaa hertsogiriik===}}▼
 
▲===Rzeczpospolita vasall, Kuramaa hertsogiriik===
[[Image:Podział administracyjny I RP.png|thumb|right|300px|Kuramaa ja [[Rzeczpospolita]], [[1569]] - [[1660]].]]
[[1561]]. aastal moodustati [[Kuramaa hertsogiriik]], mis oli välispoliitiliselt järgnevad sajandid tihedalt seotud Poola-Leedu ehk [[Rzeczpospolita]]ga, oli [[Gotthard Kettler]]i poolt [[5. märts]]il 1562. aastal Riias Poola kuningale [[Stefan Batory]]le antud [[vasall]]ivandest sõltuvuses.
 
[[5. märts]]il [[1562]] andis viimane Liivimaa ordumeister [[Gotthard Kettler]] vasallivande Poola-Leedu kuningale [[Zygmunt II August]]ile ja sai endale valitseda endised orduvaldused Väina jõest läänes ja lõunas, millest moodustus [[Kuramaa hertsogiriik]]. Riik hõlmas lisaks Kuramaa piirkonnale ka Zemgale ja [[seelid]]e alad (selle ametlikuks nimetuseks oligi Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik, [[saksa keel]]es ''Herzogtum Kurland und Semgallen''), seetõttu laienes Kuramaa kui piirkonna nimetus mõnikord ka kogu hertsogiriigile. Hertsogiriigi esimene pealinn oli [[Kuldīga]] (''Goldingen''), kuid peagi viidi pealinn üle Jelgavasse (Miitavisse). Esimeseks [[Kuramaa hertsog]]iks sai viimane Liivi ordu ordumeister [[Gotthard Kettler|Goddert Kettler]]. Hertsogiriiki valitsesid kolm dünastiat: [[Kettlerid|Kettlerid]] (1561-1737), [[Bironid|Bironid]] (1737-1795) ja [[Saksi dünastia]] (1740-1763).
Hertsogiriigi esimene pealinn oli [[Kuldīga]] (''Goldingen''), kuid peagi viidi pealinn üle Jelgavasse (Miitavisse).
 
Lisaks Kuramaa hertsogiriigile jäid Kuramaa territooriumile veel ka endised Kuramaa piiskopkonna ehk Piltene stifti alad, mille riigiõiguslik seisund oli sajandeid ebaselge. Kuni [[1583]]. aastani kuulus ala [[hertsog Magnus]]ele, seejärel nõudis seda endale [[Taani]]. [[1585]]. aastal kindlustas Piltene üle kõrgeima võimu [[Rzecspospolita]], kuid [[17. sajand]]il võitlesid selle pärast, peamiselt diplomaatiliste vahenditega, Kuramaa hertsogiriik ja [[Preisimaa]], sajandi lõpuks suutis esimene ala enda kontrolli alla saada. [[18. sajand]]i alguses vabanes Piltene stift Kuramaa hertsogi võimust ning jäi kuni [[1795]]. aastani vaid Rzeczpospolita lõdva võimu alla.
Esimeseks [[Kuramaa hertsog]]iks sai viimane Liivi ordu ordumeister [[Gotthard Kettler|Goddert Kettler]]. Hertsogiriiki valitsesid kolm dünastiat: [[Kettlerid|Kettlerid]] (1561-1737), [[Bironid|Bironid]] (1737-1795) ja [[Saksi dünastia]] (1740-1763).
▲{{vaata|Kuramaa hertsogiriik}}
 
=== Venemaa keisririigi Kuramaa kubermang===
[[Kolmas Poola jagamine|Kolmanda Poola jagamisega]] [[1795]]. aastal läksid nii Kuramaa hertsogiiriik kui ka Piltene stift [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu, nendest moodustati [[Kuramaa kubermang]]. Ka Kuramaa kubermangus kehtestati [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang]]uga analoogne õiguslik korraldus, kehtestus baltisaksa aadli omavalitsus, nn [[Balti erikord]].
[[Kolmas Poola jagamine|Kolmanda Poola jagamisega]] [[1795]]. aastal läks piirkond [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu ([[Kuramaa kubermang]]) enam-vähem samadl õiguslikel tingimustel, nagu varem oli [[Venemaa keisririik]] allutanud Eestimaa ja Liivimaa provintsid (st kehtima jäi autonoomia, nn [[Balti erikord]]). [[15. aprill]]il 1795. aastal võttis keisrinna Katariina II vastu Kuramaaa ja Piltene rüütelkonna esindajad, 20. aprillil andsid nad Venemaa keisrinnale ustavusvande Senatis. Kuramaa esimeseks [[Kuramaa kuberneride loend|kindralkuberneriks]] määrati kindral [[Peter Ludwig von der Pahlen]] ja Kuramaal viidi sisse [[asehaldurkord]] 27. novembril ja [[juliuse kalender]].
 
[[15. aprill]]il 1795 võttis keisrinna [[Katariina II]] vastu [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Piltene rüütelkond|Piltene rüütelkonna]] esindajad, 20. aprillil andsid nad Venemaa keisrinnale ustavusvande Senatis. Kuramaa esimeseks [[Kuramaa kuberneride loend|kuberneriks]] määrati kindral [[Peter Ludwig von der Pahlen]]. Asehaldurkond viidi Kuramaal sisse [[asehaldurkord]] 27. novembril ja [[juliuse kalender]].
[[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] ajal tungisid Kuramaale Prantsusmaa vägedega olnud ning Prantsuse vägede vaskul tiival kindral [[Jacques MacDonald]]i armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000 väegrupp kindral [[Ludwig Yorck von Wartenburg]]i üldjuhtimisel, kes pidas kindral [[Julius von Grawert]]i juhtimisel Kuramaa tollase piiril [[Šiauliai]] juures lahingu vene vägedega 23. juuni [[vkj]]/5. juulil ning pärast vene vägede taganemist vallutasid Kuramaa, kellele pandi kohustus tasuda 2 000 000 [[Prantsuse frank|frank]]i [[kontributsioon]]i. 7/19. juulil toimus vene vägede, mida juhatas [[Friedrich von Löwis of Menar]] ja Preisi vägede vaheline [[Iecava lahing]] (''Gross-(Eckau lahing)'') [[Bauska maakond|Bauska maakonnas]] asuva [[Iecava]] jõe ääres, 9/21. juulil ületasid Preisi väed [[Daugava]] jõe ning ähvardasid [[Liivimaa kubermang]]ukeskust - Riia linna. ▼
 
▲[[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] ajal tungisid Kuramaale Prantsusmaa vägedega olnud ning Prantsuse vägede vaskul tiival asunud, kindral [[Jacques MacDonald]]i armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000 väegrupp kindral [[Ludwig Yorck von Wartenburg]]i üldjuhtimisel,juhtimisel. kes[[5. pidas kindraljuuli]]l ([[Juliusvana vonkalendri Grawertjärgi|vkj]]i juhtimisel23. Kuramaajuunil) tollasetoimus Kuramaa piiril [[Šiauliai]] juures lahingulahing, venemille vägedegavõitsid 23.Preisi juuniväed kindral [[vkjJulius von Grawert]]/5.i juuliljuhtimisel, ningmisjärel pärast vene vägede taganemist vallutasidvallutati Kuramaa, kellelesealsetele elanikele pandi kohustus tasuda 2 000 000 [[Prantsuse frank|frank]]i [[kontributsioon]]i. 7/19. juulil toimus vene vägede, mida juhatas [[Friedrich von Löwis of Menar]] ja Preisi vägede vaheline [[Iecava lahing]] (''Gross-(Eckau'' lahing)'') [[Bauska maakond|Bauska maakonnas]] asuva [[Iecava]] jõe ääres, 9/21. juulil ületasid Preisi väed [[Daugava]] jõe ning ähvardasid [[Liivimaa kubermang]]ukeskust - Riia linna.
 
Kura-ja Liivimaale tunginud väed pidasid veel vastu [[Ķekava lahing]]u (saksa ''Dalenkirchen'') 10/22. augustil, (''Grafenthal'') ja [[Mežotne]]I juures 17/29. septembris ning [[Olaine]] (''Olai'') juures 3/15. novembril. 1812. aasta detsembris aga hakkas juba Venemaa siseosaqs suuri kaotusi kandnud Prantsuse armee taganema ning Kuramaal ja Liivimaala sunud Prantsuse väed said pealetungi asemel ülesandeks kattaVenemaalt taganevat armees [[arjergard]]ina. Pealetungi ajal Prantsusmaa armeega koostööd teinud Preisimaa vägede juht [[Ludwig Yorck von Wartenburg]] aga sõlmis taganemise alguses 18/30. detsembril vene vägede juhi [[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]iga ((1785–1831) [[Tauragė konventsioon]]i ning Preisimaa väed läksid üle Vene vägede poolele.
 
[[1817]]. aastal kaotati Kuramaal ja Liivimaal [[pärisorjus]].
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kuramaa [[1915]].–[[1917]]. aastal mitmete veriste lahingute tallermaa. Sõja käigus kaotas Kuramaa ka suure osa oma rahvastikust, paljus evakueerimiseevakueerimiste tõttu. Alates [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] väljakuulutamisest [[1918]]. aastal kuulub Kuramaa Läti koosseisu. [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] ajal paiknesid Kuramaal suured Saksa väeüksused ([[Landeswehr]] ja Rauddiviis), mis lõid küll tagasi [[Punaarmee]] rünnaku, kuid püüdsid hiljem kogu Lätit enda kontrolli alla saada. [[1919]]. aasta lõpuks kehtestus Kuramaa üle Läti valitsuse kindlam kontroll.
 
===Kuramaa Läti Vabariigis ning Läti NSV-s ===
43. rida ⟶ 48. rida:
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
*[[Latgale]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kuramaa"