Punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot muutis: hu:Vörös Lista |
def, kokku viidud jm |
||
2. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Punane nimestik''' ehk '''punane nimistu''' (inglise Red List; trükitud kujul ka '''punane raamat''' (inglise Red Data Book, lühend RDB)) on [[IUCN]]i hallatav maailma põhjalikuim loetelu maailma [[taim]]e- ja [[loom]]a[[Liik (bioloogia)|liik]]ide (sh mõnede liigist madalamate [[takson]]ite) globaalsest [[kaitseseisund]]ist. Punaseid nimestikke on koostatud ka regionaalsel tasemel, nt [[Eesti punane nimestik]] (raamat).
Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta.
Esimesed punased raamatud koostas IUCN 1963. aastal.
=== Mida punane nimestik (raamat) sisaldab? ===
Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud [[liik (bioloogia)|liikide]] (ka liigisiseste taksonite) kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund jms.
11. rida ⟶ 14. rida:
Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muutudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele.
Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta. Punane raamat ei saa kunagi valmis. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed punasesse raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävingust. See on
Üheks suurimaks globaalseks ohuks peetakse [[elustik]]u mitmekesisuse vähenemist. Et seda vältida, tuleb kõigepealt kogu elustik arvele võtta ning seejärel püüda peatada ohustatud [[takson]]ite kadu. Keskkond püsib vaid siis, kui suudame alles hoida kõik tema [[eluvorm]]id. Seda rõhutades kirjutasid 157 riigi juhid [[1992]]. aastal [[Rio de Janeiro]]s alla [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon|bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile]].
20. rida ⟶ 23. rida:
=== Eesti punane raamat ===
Eesti esimese punase raamatu ([[1979]]) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki [[soontaimed|soontaimi]] ja [[loomad|loomi]]. Teises ([[1988]]) lisandus valitud hulk [[samblad|samblaid]], [[vetikad|vetikaid]], [[samblikud|samblikke]] ja [[seened|seeni]], kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. [[1998]]. ilmunud punasesse raamatusse arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit. Seni viimane punane raamat koostati 2008. aastal.
33. rida ⟶ 37. rida:
=== Kaitsealad ===
Üheks võimaluseks kuidas säilitada ja hoida "Punase
▲Üheks võimaluseks kuidas säilitada ja hoida "Punase Raamatu" loomi ja taimi on Loodus- ja rahvusparkide ja kaitsealade loomine ja arendamine.
[[Linnud]] - [[IBA]] ''Important Bird Areas''<br>
Üle-euroopaline linnu ja looduskaitsealade võrgustik - [[Natura 2000]]<br>
==IUCNi punase nimistu ja ohustatuse kategooriad==
▲{{vaata|IUCNi punane nimistu}}
[[Pilt:Status_iucn3.1_EX_et.svg|thumb|[[IUCN|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] punase nimistu tähistus]]
*[[Hävinud]] (''extinct EX'') Eesti Punases Raamatus kasutatakse ka kategooriat Regionaalselt [[väljasurnud]] (''Regionally extinct RE'')
| |||