Gleistumine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Gleistumine''' on pidevalt liigniiskes ja [[hapnik]]uvaeses [[muld]]keskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed [[mikroorganism]]id võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt [[raud(III)oksiid]]ist, mis taandub [[raud(II)oksiid]]iks. Sellel viisil moodustunud ferroühendid reageerivad mulla [[alumosilikaat]]idega ning tekivad sinakad või rohekad [[gleimineraal]]id (peamiselt sekundaarsed [[ferroalumosilikaadid]]).<ref name="Reintam">[[Loit Reintam]]. [http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast]</ref>

Kui gleistumine toimub pealmistes mullakihtides, siis nimetatakse seda '''pinnagleistumiseks'''; ülaveetingimustes see on '''ülagleistumine''' ning mulla alumistes kihtides toimub [[põhjavesi|põhjavette]] sattunud [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] osalusel '''süvagleistumine'''.<ref name="Reintam"/>

Pideva gleistumise juhul tekib mullas sinaka või roheka [[gleihorisont|gleihorisondi]] (G), kui gleistumine toimub ajutiselt või perioodiliselt, siis tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. Sellisel juhul on horisondi tähis g või on kombineeritud horisondi sümboliseerivate teiste tähistega, nt. Ewg, BtG, Cg, CG.<ref name="Reintam"/>