Seneca: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: vi:Seneca |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Seneca-berlinantikensammlung-1.jpg|thumb|Seneca büst]]
[[Pilt:La mort de seneque.jpg|thumb|[[Luca Giordano]], "Seneca surm" (1684)]]
'''Lucius Annaeus Seneca noorem''' (
Seveca noorem oli [[Lucius Annaeus Seneca vanem]]a poeg.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 167</ref>
[[Oraator]]ina tekitas ta [[Caligula]]s kadedust ja pagendati, tõenäoliselt [[intriig]]i ohvrina, [[Korsika]]le. [[49]] saavutas [[Agrippina]] tema tagasikutsumise.<ref name=Antiigileksikon/>
Seneca sai [[Nero]] (sündinud [[37]]) kasvatajaks. Tema nõunikuna valitses ta [[54]]–[[59]] koos oma sõbra [[Burrus]]ega [[Vana-Rooma riik]]i peaaegu piiramatult.<ref name=Antiigileksikon/>
Seejärel sattus Seneca ebasoosingusse. Ta tõmbus [[62]] riigiasjadest tagasi ja lõpuks tappis end Nero käsul.<ref name=Antiigileksikon/>
Seneca oli üks oma aja rikkaimaid inimesi maailmas. Tema varandus oli umbes 300 miljonit [[sesterts]]i.<ref name=Antiigileksikon/>
Seneca kirjanduslooming oli rikkalik ja mitmekesine. Ta kirjutas kirju, dialooge, moraliseerivaid [[traktaat]]e, [[loodusteadus]]likke uurimusi ja peamiselt lugemiseks mõeldud [[tragöödia]]id. Viimased sisaldasid kõlbeliste teemade kõrval müütidest pärinevaid õudusstseene. Tema tragöödiad on hilisemat kirjandust, eriti [[prantsuse kirjandus]]t tugevasti mõjutanud. Seneca jagas Caligulale tema eluajal ohtralt meelitusi, aga samal ajal kirjutas ka tema pihta käiva [[satiir]]i "Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" ("''Apokolokynthosis''"), mille avaldas alles pärast Claudiuse [[41]] toimunud surma.<ref name=Antiigileksikon/>
Filosoofiliselt maailmavaatelt oli Seneca [[stoik]], kuigi teda mõjutasid ka [[Pythagoras]], [[Epikuros]] ja [[küünikud]]. Ta arendas [[stoa]] [[idealism|idealistlikke]] ja [[religioon|religioosseid]] ideid. Näiteks rõhutas ta [[eetika|eetiliste]] [[jumal]]ate ideed ning inimvaimu ja maailmamõistuse jumalikku seostatust. Ta uskus ettemääratusse ehk [[saatus]]esse. Seega oli ta kaudselt [[kristlus|ristiusu]] teerajaja. Stoa [[materialism|materialistlik]]-[[panteism|panteistliku]] maailmavaate Seneca hülgas ja pühendus eetikale. Ta pidas tähtsaks surmaks valmisolekut, õhutas inimsõbralikkust, üksteisemõistmist ja enesetäiustamist ning ülistas vaesust ja vähenõudlikkust. Ta esitas kõigi inimeste, sealhulgas [[ori|orjade]] kõlbelise võrdsuse idee, kuid tunnustas kehtivaid seisusevahesid ega protestinud [[orjus]]e vastu. Mõned tema nõudmised olid jäigad, kuid samas kuulutas ta neid [[ideaal]]ina, mille saavutamist takistavad inimlikud nõrkused. Seega osutus tema moraaliõpetus, kui seda tema enese elukäiguga võrrelda, peaaegu eneseõigustuseks.<ref name=Antiigileksikon/>
Seneca tahtejõud, samuti riigimehetegevus, mis oli märksa kompetentsem kui tema eel- ja järelkäijatel, ning enesetapp, mis nõudis meelekindlust, vastasid täielikult tema põhimõtteile. Sellepärast võib Senecal kriitilisele lugejale olla kõlbelist ja kasvatuslikku mõju.<ref name=Antiigileksikon/>
== Teosed eesti keeles ==
* "Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" ("''Apokolokynthosis''
* "Lohutuseks Polybiusele", tõlkinud [[Kaspar Kolk]]
* "Moraalikirjad Luciliusele". Tõlkinud ja järelsõna: [[Ilmar Vene]]. Sari [[Avatud Eesti Raamat]], [[Tartu]], [[Ilmamaa]] [[1996]], 591 lk; ISBN 9985821343; 2., parandatud ja täiendatud trükk: Ilmamaa [[2008]], 573 lk; ISBN 9789985772744
== Viited ==
{{Viited}}
{{Commonscat}}
[[Kategooria:Filosoofid]]
|