Suur Rannavärav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Esimene Suure Rannavärava ehitis rajati kohta, kus kohtusid linnamüür ja [[Pikk tänav]]. Väravast mereni oli siis vaid 100 m. Esimene värav pole säilinud. Kuid uurimised on näidanud, et värav oli sarnane teiste väravatega, nagu [[Viru värav|Viru]], [[Karja värav|Karja]], [[Nunna värav|Nunna-|]] ja [[Väike Rannavärav|Väikese Rannaväravaga]]. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge.
Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati aastetel 1518–1529 ja oli eelvärav.
16. sajandil testatud järjekordsed ehitustööd olid nähtavasti tingitud sõjalise konflikti teravnemisest [[Liivi ordu]] ja [[Venemaa suurvürstiriik|Venemaa suurvürstiriigi]] vahel. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates [[1842]]. aastast kannab torn nime "[[Paks Margareeta]]".
Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torn]]idega kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]].▼
▲Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torn]]idega kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]].
45. rida ⟶ 46. rida:
==Viited==
{{viited}}
| |||