Hispaania lipp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P ó |
||
21. rida:
[[Keskaeg|Keskajal]] ei eksisteerinud riigilipu mõistet. Valitsejad kasutasid isiklikku või oma suguvõsa sümboolikat ja sõjaväeosad selle valitseja sümboolikat, kellele nad allusid.
Tänapäevane Hispaania riik tekkis [[15. sajand]]il, kui [[Kastiilia]] ja [[
[[Pilt:Flag of New Spain.svg|pisi|Mere- ja sõjaväe lipp 1506–1843]]
29. rida:
[[Pilt:Flag of Spain 1785.svg|pisi|Kaupmeeste merelipp (1785–1927)]]
[[Pilt:Flag of the First Spanish Republic.svg|pisi|Esimese vabariigi lipp (1873–1874)]]▼
Kuningas [[Carlos III]] pani tähele, et enamik [[Euroopa]] riike kasutasid valge tagapõhjaga lippe. Kuna riigid olid tavaliselt üksteisega sõjajalal, siis tekkis sageli olukordi, kus laevad alles viimasel hetkel või veel hiljem aru said, kas teine laev on sõber või vaenlane. Pärast trooniletõusu käskis ta oma laevastikuministril esitada uue lipu kavand, mis oleks merel juba kaugele näha. Minister valis 12 kavandit ja Carlos III valis neist välja puna-kolla-punase lipu, mille keskmine riba oli poole laiem nii ülemisest kui alumisest. Selline lipp erines oluliselt teistest Euroopa lippudest.
Sellist lippu kasutati esialgu üksnes sõjaväes. Tsiviilotstarbelised kaubalaevad hakkasid kasutama sarnast lippu, aga sellele oli üles ja alla lisatud veel üks kollane riba. Ribade laiused suhtusid üksteisesse vahekorras 1:1:2:1:1.
▲[[Pilt:Flag of the First Spanish Republic.svg|pisi|Esimese vabariigi lipp (1873–1874)]]
[[Pilt:Flag of the Second Spanish Republic.svg|pisi|Teise vabariigi lipp (1931–1938)]]
[[14. aprill]]il [[1931]] kukutati Hispaanias m,onarhia ja välja kuulutati [[vabariik]]. Võeti kasutusele uus sümboolika, sealhulgas lipp. Nimelt pärinesid nii kollane kui punane värv senisel lipul
[[Hispaania kodusõda]] lõppes [[1. aprill]]il [[1939]], kui [[Francisco Franco]] väeüksused vallutasid [[tormijooks]]uga vabariiklaste viimased tugipunktid.
|