Hispaania lipp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P ó
21. rida:
[[Keskaeg|Keskajal]] ei eksisteerinud riigilipu mõistet. Valitsejad kasutasid isiklikku või oma suguvõsa sümboolikat ja sõjaväeosad selle valitseja sümboolikat, kellele nad allusid.
 
Tänapäevane Hispaania riik tekkis [[15. sajand]]il, kui [[Kastiilia]] ja [[AragonAragón]] omavahel ühinesid. Enne ühinemist kasutas AragonAragón oma lippu, mis langeb kokku tänapäevase [[Kataloonia lipp|Kataloonia lipuga]]. See on jagatud pikkupidi 9 vaheldumisi kollaseks ja punaseks ribaks ning seda käsitletakse 4 paralleelse punase ribana kollasel taustal. Paljude teistegi Hispaania omavalitsuste ja autonoomsete piirkondade lippudel on näha AragoniAragóni lipult pärinevad 4 paralleelset joont kollasel taustal: [[Valencia lipp]], [[AragoniAragóni lipp]], [[Baleaaride lipp]] ja [[Prantsusmaa]]l asuv [[Roussilloni lipp]]. Need värvid langevad kokku tänapäeva Hispaania lipu värvidega.
 
[[Pilt:Flag of New Spain.svg|pisi|Mere- ja sõjaväe lipp 1506–1843]]
29. rida:
 
[[Pilt:Flag of Spain 1785.svg|pisi|Kaupmeeste merelipp (1785–1927)]]
[[Pilt:Flag of the First Spanish Republic.svg|pisi|Esimese vabariigi lipp (1873–1874)]]
Kuningas [[Carlos III]] pani tähele, et enamik [[Euroopa]] riike kasutasid valge tagapõhjaga lippe. Kuna riigid olid tavaliselt üksteisega sõjajalal, siis tekkis sageli olukordi, kus laevad alles viimasel hetkel või veel hiljem aru said, kas teine laev on sõber või vaenlane. Pärast trooniletõusu käskis ta oma laevastikuministril esitada uue lipu kavand, mis oleks merel juba kaugele näha. Minister valis 12 kavandit ja Carlos III valis neist välja puna-kolla-punase lipu, mille keskmine riba oli poole laiem nii ülemisest kui alumisest. Selline lipp erines oluliselt teistest Euroopa lippudest.
 
Sellist lippu kasutati esialgu üksnes sõjaväes. Tsiviilotstarbelised kaubalaevad hakkasid kasutama sarnast lippu, aga sellele oli üles ja alla lisatud veel üks kollane riba. Ribade laiused suhtusid üksteisesse vahekorras 1:1:2:1:1.
 
[[Pilt:Flag of the First Spanish Republic.svg|pisi|Esimese vabariigi lipp (1873–1874)]]
[[Pilt:Flag of the Second Spanish Republic.svg|pisi|Teise vabariigi lipp (1931–1938)]]
[[14. aprill]]il [[1931]] kukutati Hispaanias m,onarhia ja välja kuulutati [[vabariik]]. Võeti kasutusele uus sümboolika, sealhulgas lipp. Nimelt pärinesid nii kollane kui punane värv senisel lipul AragniAragóni lipult, mis jättis mulje, justkui [[Kastiilia]]t ei sümboliseerikski lipul midagi. Sellepärast oli uuel lipul kolm võrdse kõrgusega laidu, millest ülemine oli punane, keskmine kollane ja alumine [[lilla]]. Alumine laid pidi sümboliseerima Kastiiliat. Sõjaväes hakati seda lippu kasutama [[6. mai]]l 1931.
 
[[Hispaania kodusõda]] lõppes [[1. aprill]]il [[1939]], kui [[Francisco Franco]] väeüksused vallutasid [[tormijooks]]uga vabariiklaste viimased tugipunktid.