Redaktsioon: 7. mai 2006, kell 12:36 redigeeri 84.50.157.67 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. mai 2006, kell 20:33 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Coffee Tree.JPG\|thumb\|right\|''Coffea arabica'' puud]] [[Pilt:Coffee1.jpg\|thumb\|right\|Kohvipuu viljad]] [[Pilt:Detail of Coffea canephora branch and leaves.jpg\|thumb\|right\|''Coffea canephora'' ehk ~~Robusta~~robusta leht ja õis]] '''Kohvipuu''' (''Coffea'') on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond [[madaralised\|madaraliste]] sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad [[troopika]]s, looduslikult eriti [[Aafrika]]s. [[Leht\|Lehed]] on jagunematud. Valged või kreemjad [[jasmiin]]ilõhnalised [[õis\|õied]] asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas [[luuvili\|luuviljalises]] viljas on harilikult kaks [[seeme]]t ehk nn [[kohviuba]], mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes ~~kaheksa~~8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu ~~500g~~0,5 kg kohviube. Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks [[mari\|marjade]] korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks [[põõsas]]teks. Kohvipuu õitseb pärast iga [[vihmaperiood]]i, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju. Sellesse perekonda kuulub üle 80 liigi, kuid kaugeltki kõik nad ei kanna vilju, millest kohvi kõlbaks valmistada. Selles mõttes pakuvad huvi vaid kaks liiki: araabia ja kongo kohvipuu. Nende viljadest saadakse erinevaid kohvisorte, vastavalt [[araabika]]t ja [[robusta]]t. Araabia kohvioad on suuremad ja puu ise on ka kõrgem. Suurimad kohvitootjad on [[Brasiilia]] (umbes 30%) ja [[Kolumbia]] (umbes 10% maailma kogutoodangust). Suurim importija on [[USA]], aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta [[Skandinaavia]]maades. Suurfirmad, kes kohviube kokku ostavad, on tuntud selle poolest, et nad farmeritele väga vähe maksavad. Seda on peetud [[uuskolonialism]]i vormiks. [[1988]] tekkis liikumine "[[Aus kaup]]", mis propageerib austavat suhtumist farmeritesse ja tootjamaa loodusesse. "Ausa kauba" liikumine on kõige levinum kohvi, vähem muude põllumajandussaaduste tootmises. [[Kategooria:Katteseemnetaimed]]

Kohvipuu: erinevus redaktsioonide vahel