Läti Henrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Läti Henrik''' ehk '''Henrik''' ([[läti keel]]es ''Latviešu Indriķis'', [[ladina keel]]es ''Henricus Lettus'', ''Henricus de Lettis'', [[saksa keel]]es ''Heinrich von Lettland''; enne [[1188]]. – peale [[1259]]. aastat) oli [[ristiusk|ristiusu]] [[preester]] ja kroonik, [[Eesti]] ja [[Läti]] ristiusustamise ([[Balti ristisõjad|Balti ristisõdade]] ja selle osa, mida nimetatakse [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistseks vabadusvõitluseks]]) sündmusi ([[1180]]–[[1227]]) kajastava "[[Henriku Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]]" autor. Henriku autorsus on
==Elukäik==
Henrik oli tõenäoliselt pärit Põhja-Saksamaalt [[Magdeburg]]i ümbrusest, kuid (ilmselt alusetult) on oletatud ka tema [[Liivimaa]] ([[lätlased|läti]], [[liivlased|liivi]] või [[eestlased|eesti]]) päritolu. Ta sai hariduse [[Saksamaa]]l ja asus noorelt [[Albert von Buxhoeveden]]i (piiskop Alberti) teenistusse. Henrik saabus Liivimaale umbes [[1205]]. aastal ning pühitseti "Liivimaa kroonika" järgi vaimulikuks [[1208]]. aastal. Kirikuõiguse kohaselt pidi ta selleks ajaks olema vähemalt 20-aastane, seetõttu on tema sünniajaks peetud kas 1188. aastat või veelgi varasemat aega.
Henrik teenis latgalitega asustatud [[Ümera]] (''Imera'', ''Ymera'', [[läti keel|läti]] [[Jumara]]) piirkonnas, olles preestriks [[Rubene]]s, mis ilmselt tema järgi sai oma [[saksa keel|saksakeelse]] nime ''Papendorf'' (papi- ehk preestriküla). Henrik veetis seal suurema osa oma elust. On arvatud, et ta võis mõnda aega olla ka Lääne-Mihkli (Pärnu-Mihkli) [[Mihkli kihelkond|kirikukihelkonna]] preester, seda küll alles pärast [[1220. aastad|1220. aastaid]].
Saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keele oskajana viibis Henrik aastatel [[1225]]–1227 tõlgina [[paavst]] [[Honorius III]] [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i kaaskonnas; on oletatud, et Henrik kirjutas kroonika
[[1231]]. ja [[1259]]. aastal on ürikutes mainitud kedagi preester Henrikut, keda on üldiselt peetud kroonika autoriks, kaudselt toetab seda asjaolu, et 1259. aastal ühe piirivaidluse käigus tunnistajana esineva Henriku puhul on märgitud, et tegemist on juba vana mehega, kelle ülekuulamisega tuleb kiirustada. Kui kroonik Henrik sündinuks enne 1188. aastat, olnuks ta selleks ajaks üle 70 aasta vana.
Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata.▼
==Kroonikast==
Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud, kuna toonase poliitilise poleemika jaoks, mis toimus peamiselt Riia peapiiskopi ja Liivimaa ordu vahel, oli seal kasutamisväärset materjali vähe. Siiski on tema teksti on kasutanud mitmed hilisemad kroonikud, eriti kasvas kroonika tähtsus [[18. sajand]]il, mil see saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus.
▲Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata.
==Kirjandus==
25. rida ⟶ 29. rida:
[[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Eesti vaimulikud]]
[[Kategooria:Kroonikud]]
| |||