Bridž: erinevus redaktsioonide vahel

'''Bridž''' on nelja mängijaga [[kaardimäng]], mille eesmärgiks on [[tihi]]de võtmine. Mängitakse paarides, partnerid istuvad mängulaua taga vastastikku. Traditsiooniliselt tähistatakse mängijad ilmakaarte järgi – N, E (mõnikord ka O), S ja W; paarid on seega NS ja EW. Mäng jaguneb kaheks etapiks: – pakkuminepakkumiseks ja väljamängväljamänguks.

Bridž põhineb alates [[16. sajandistsajand]]ist [[Euroopa]]s tuntud ja laialdaselt mängitud kaardimängul "[[vist]]" (''whist''). Vistist on läbi ajaloo teada hulgaliselt erinevad variatsioone, tänapäevasele. bridžileBridžile omased reeglid tekkisid ilmselt [[19. sajandisajand]]i lõpul [[Lähis-Ida]]s. Vanimad teadaolevad bridžireeglid pärinevad [[1886|1886]]. aastast]] ningja räägivad mängust nimega ''biritch'' või "vene vist".

Diiler alustab pakkumist,. pakkumiskordPakkumiskord liigub samuti päripäeva mängijalt mängijale. Oma pakkumiskorra ajal on igal mängijal võimalus kas

* [[kontra|kontreerida]], juhul kui viimane pakkumine oli tehtud vastaste poolt, või

* [[rekontra|rekontreerida]], juhul kui viimane pakkumine on vastaste poolt kontreeritud.

'''Pakkumine'''Pakkumisfaasis tähistabütlevad mängijad kordamööda, kui palju tihisid nad loodavad oma paarilisega koos võtta. Selleks öeldakse võetavate lisatihide arvuarv (ühest seitsmeni, tähistavadvõrreldes tihisid6 lisaksnii-öelda kuuelekohustusliku tihile)tihiga ningja pakkujaselleks pooltvajalik soovitavat trumbimastitrumbimast või soovisoov mängida ilma trumbimastita. Iga pakkumine peab ületama eelmisi pakkumisi kas võetavate tihide arvu poolest, või juhulsama kuitihide see on sama,arvu siiskorral trumbimasti tugevuse poolest. Mastide tugevusjärjestus madalamast kõrgemani on järgmine: risti, ruutu (nn. odavmastid), ärtu, pada (nn. kallismastid) ja trumbita. Pakkumine lõpeb kolme järjestikuse passiga, mille järel saab viimane pakkumine "lepinguks". Lepingu väljamängijaks saab pakkujate paarist mängija, kes esimesena pakkus lepingumasti, tema partner asetab vastaspaari avakäigu järel oma kaardid lahtiselt lauale.

Kui lepingutäitja ei suuda oma lepingut täita, siis punkte saavad kaitsemängijad,. seeSee sõltub sellest, kui mitu tihi nad suutsid võtta võrreldes lepingu poolt määratud arvugalepinguga.

Bridži peamine pakkumise eesmärk on jõuda mänguni ([[geim]]ini). Kui üks osapool on jõudnud geimini, siis on nad jõudnud [[tsoon (bridž)|tsooni]]. Tsoonis oleva osapoole punktiarvestus erineb mittetsoonis olevagamuutub. Näiteks kui tsoonis olev tiimpaar ei täida enam oma lepetlepingut, siis kahekordistubon punktidenende kaotuspunktidekaotus võrreldes,kaks kuikorda nad ei oleks tsoonissuurem. Geimi jõudmiseks on kõige levinuimalttavaliselt vaja saavutada vähemalt 100 punkti või üle selle, kusjuures see sõltub mastist. Näiteks 3NT (3 trumbita) annab täpselt 100 punkti, 5C (5 risti) annab samuti 100 punkti, ehkki esimesel juhul on vaja saada 9 tihi, teisel aga 11 tihi. Kallismastide puhul piisab neljandast kõrgusest (4H või 4S), mis annab 120 punkti (seega üle 100).

Bridžis eristatakse peamiselt kahte punktiarvestussüsteemi: roberi-süsteem ja duplikaat-süsteemduplikaatsüsteem. Suures osas need süsteemid kattuvad,. ent punkteRoberisüsteemis arvestatakse roberisüsteemispunkte „joonepealsed“joonepealsete ja „joonealused“ joonealustena, kusjuures joone aluseidjoonealuseid arvestatakse geimi jõudmisel, ülemisi aga üldise skoori aspektist. Duplikaatbridžis agaesituvad kõik punktid esituvad üheskoos.

Peamine bridžiprobleemprobleem (raskus) ongion saavutadasobivaima sobivaimlepingu leping, mida saaks kõige paremini täitasaavutamine. Kaardimängu jaoksLeiutatud on välja arendatud väga palju erinevaidkaartide kaardiiseloomustamisekirjeldamise meetodeid, mida kutsutakse [[konventsioon (bridž)|konventsioonkonventsioonideks]]ideks. OnKasutada tähtis teada, et selles kaardimängus tuleb kasutadatohib üldtunnustatuid konventsioone, seega on keelatud kasutada selliseid pakkumissüsteeme, mida vastased ei tea, kusjuures eristada tuleb bluffi[[bluff]]i, mis küll annab vale informatsiooniteavet, kuid võibet tõkestada vastaste pakkumist. EnimlevinumadEnimlevinud pakkumissüsteemid on [[SAYC]], [[ACOL]] ja ekspertide poolt enimtunnustatud 2/1 ([[2over1]]).

Nii pakkumised, kontrad (double) jakui rekontrad võivad olla kas loomulikud (naturaalsed) või kunstlikud. See sõltub pakkumissüsteemist, mida partnerid kasutavad. Kõige universaalsem on nn kõrgete kaartide punktide arvestamine (HCP), kus äss onannab 4 punkti, kuningas 3, emand 2 ja soldat 1 punktpunkti, seega kaardipakk sisaldab kokku kaardipakk 40 punkti. Kui ühel paaril on vähemalt 26 punkti, siis seda loetakse kui üheks kindlaks geimiks, milleni partnerid peaksid omavahel pakkumissüsteeme kasutades peaksid ka välja jõudma. On tähtis nentida, et enamikEnamik süsteemi nõuab, et esimesel pakkujal oleks vähemalt 11–13 punkti. Kui aga kellelgi on punkte rohkem, siis tuleb mängu kaspakutakse 1NT või 2NT, kui aga punktide arv küünibküündib üle 21, siis on enamikes bridžikonventsioonides levinud kunstlik avapakkumine 2C (eriti tugev lehtedejaotus). LoomulikultSee kehtib see ainult esimese pakkumiseavapakkumise kohta, edasiseid vastused ja pakkumisi ei ole ruumi kokkuhoiumõttes siin mõtet kirjeldada, need leiate välislinkidelt. Bridžis on standardsüsteeminastandardsüsteem veel levinud ka nõrk teisel astmel pakkumine, mis tähendab nõrka lehte, aga head mastiolemasolekut,pakutud midamasti pakutiolemasolekut. Jällegi kehtib see ainult esimese pakkumise korralavapakkumisel.

Kõige intrigeerivamaidhuvitavamaid bridžistrateegiad leiab slämmipakkumisel[[slämm]]i pakkumisel ja –mängimiselmängimisel. (Slämm tähendab pakkumist kuuendal või seitsmendal kõrgusel. ) Slämmile jõudmiseks kasutatakse väga palju erinevaidmitmesuguseid konventsioone, kuulsaimmillest neistkuulsaimad on [[Blackwood]] ja [[Gerber]],. mõlemadMõlemad küsivad ässasid ja vajadusel kuningaid.

[[1992]] – Eesti osales esmakordselt [[bridžiolümpia]]l