Vahelduvvool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss.
Elektrienergia saadakse nende jaoks aga
vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu ja muundatakse [[veoajam]]ites tagasi [[veomootor]]itele sobiva sagedusega vahelduvvooluks. Alalisvoolu veomootorites toimub vaheldamine mehaanilise kommutaatoriga, vahelduvvoolu veomootorite korral kasutatakse vaheldamiseks [[sagedusmuundur]]it.
Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja
galvaanikaseadmed ja [[valgusdioodlamp|valgusdioodlambid]].
Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on
siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka
21. rida:
*[[vahelduvvoolugeneraator]]ite jõuahelad on kontaktivabad – seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt [[rootor (elektrotehnika)|rootor]]ilt
*vahelduvpinge lihtne muundamine [[trafo]]ga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes
*vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga [[sagedusmuundur]]ite abil ka samahästi reguleeritavad.
==Vahelduvvoolu puudused==
* [[Võimsustegur]]i korrigeerimise vajadus ja [[reaktiivvõimsus]]e kompenseerimise vajadus ülekandekadude vähendamiseks
* Pidurdusenergia võrku tagastamise ehk [[rekuperatiivpidurdus]]e kasutamise keerukus [[elektriajam]]ites
* Pingekvaliteedi tagamise keerukus mittelineaarsete koormuste korral.
Nimetatud põhjustel ja [[jõuelektroonika]] kiire arengu tõttu on alates XX sajandi lõpust hakatud tööstus- ja transpordirakendustes ([[kraana]]d, [[tööstusrobot]]id, jms.) üha enam kasutama [[alalisvool]]u. Paljud suurema võimsusega vahelduvvooluajamite [[sagedusmuundur]]id võimaldavad lülitamist alalisvooluvõrku (vt. ABB Industrial Multidrives).
==Vahelduvvoolu iseloomustavad põhisuurused==
| |||