Redaktsioon: 6. mai 2006, kell 23:40 redigeeri 87.98.50.154 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. mai 2006, kell 23:44 redigeeri eemalda 87.98.50.154 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat [[1974]], kui New Yorgi klubis [[CBGB]] hakkasid korrapäraselt esinema "[[Ramones]]", "[[Television]]", "[[Blondie]]" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma DIY-ajakirjaga "Punk Magazine". Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele flaiereid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!". Umbes samal ajal hakkasid trenditeadlikumad väikeplaadifirmad CBGB bände ja artiste "üles korjama". [[Patti Smith]] oli esimene, järgmine oli "The Ramones". Pungi eetiline tuum oli [[Mark Sinker]]i sõnul järgmine: “soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele obstsöönsusele, millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, [[sõda]], ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte [[soeng]]utele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“ [[4. jaanuar]]il [[1977]] ilmus kommunistide [[ajaleht\|ajalehes]] “[[Morning Star]]” [[Gene Chandler]]i usutlus “Pungi [[protest]]”, kus "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “Rock on samasugune reageering ~~arenenud~~ arenenud [[kapitalism]]ile, nagu [[bluus]] oli [[orjus]]ele ja ekspluateerimisele,” kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne [[tsivilisatsioon]]i tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest [[isikukultus]]e, [[võõrandumine\|võõrandumise]], jäljendamise, paigaltammumise ja [[kodanlus\|kodanlik]]u mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus [[riik\|riigis]]. “Selle [[žanr]]i kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud [[alternatiiv]]i kui [[anarhia]]t,” kirjutas Chandler kommunistide ajalehes “Morning Star”. == Vaata ka ==

Punk: erinevus redaktsioonide vahel