Venemaal võeti rittmeistri auaste ratsaväes kasutusele 17. sajandil armeereformi käigus. [[Raskeratsavägi|Raskeratsaväe]] loomisel saksa [[kürassiir|kürassiiride]] eeskujul 1730—17311730–1731<ref>[[1730]]. aastal rajati kaardiväes, kus seni puudusid ratsaväeosad, kürassiiride eeskujul moodustatud ratsakaardiväepolk.</ref> tulid ka uued auastmed, millest rittmeister vastas [[teenistusklassideTeenistusastmete tabel]]is IX klassile.<ref name=""> Шепелев Л. Е. Военные чины // Шепелев Л. Е. Титулы, мундиры, ордена в Российской империи. — Мoskva: Наука, 1991. — lk 88.</ref>
Vahel nimetati rittmeistriteks ka [[Doni kasakaväed|Doni kasakavägede]] [[jessauul]]e. [[1798]]—–[[1800]] võrdsustati kasakaohvitseride erilised auastmed armee [[husaar]]ipolkude omadega, säilitades siiski varasemad nimetused. Nii võrdsustati jessauulid rittmeistritega. Reeglina juhtis selline rittmeister-jessauul kasaka[[sotnja]]t ning ta pagunitel oli helesinine triip hõbedasel taustal ilma tähtedeta. 1798 loodi ka madalam [[staabirittmeister|staabirittmeistri]] auaste.
[[1882]] reorganiseeriti husaari- ja [[ulaan]]ipolgud [[tragun]]ipolkudeks. Kogu ratsaväes kehtestati ühtsed auastmed ning tragunikapteneist said rittmeistrid. [[1884]]. aastal võrdsustati kaptenid, rittmeistrid ja jessauulid majoriga ning tõsteti teenistusklasside tabelis VIII klassi.
