Franz Schubert: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot lisas: rue:Франц Шуберт |
Resümee puudub |
||
18. rida:
===Hiline elu===
Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas pidevalt ja väsimatult,<ref>V. Konen, lk 32</ref> näiteks ühel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsükslist "[[Talvine teekond]]".<ref>V. Konen, lk 34</ref>Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna tööle, sest ta kartis, et see häirib tema komponeerimist. Nii oli see juhtunud näiteks [[Johann Sebastian Bach|Bachil]] ja [[Joseph Haydn|Haydnil]], kuid ka temal endal, kui ta nooruses abiõpetajana töötas. Sõprade sunnil hakkas ta siiski endale töökohta otsima, kuid edutult. Ta loobus talle pakutud teise õukonnaorganisti tööst, kuid oli lühikest aega häda sunnil krahv Esterhazy von Galantha perekonna muusikaõpetaja.<ref>V. Konen, lk 33</ref> Elu lõpus hakkas Schuberti õnn pöörduma. Sõprade initsiatiivil anti 1827. aastal trükki osa helilooja lauludest, mis saavutasid ootamatult kõrge tunnustuse.<ref>V. Konen, lk 40</ref> Mõned neist jõudsid lausa [[Ludwig van Beethoven]]i kätte, kes ütles: „Tõepoolest, Schubertis elab jumalik säde.“ Järgmisel aastal [[Viin]]is toimunud Schuberti esimene autorikontsert viitas veelgi enam saabuvale õnnele.<ref>V. Konen, lk 41</ref> Kontserdi materiaalne ja kunstiline edu jäid siiski üüriliseks, Franz Schubert suri 19. novembril 1828 [[tüüfus]]esse.<ref>V. Konen, lk 42</ref>
==Looming==
41. rida:
Enimkasutatava numeratsiooni järgi nimetatakse seda ka 8. sümfooniaks. Loodud 1822. aastal, partituur leiti alle 1865. aastal. Tavapärase nelja osa asemel koosneb see kahest [[sonaat-allegro]] vormis osast, hiljem on leitud ka visandeid kolmandast osast. Algselt esitati seda sümfooniat nii, et puuduolevate kolmanda ja neljanda osa asemel laenati need mõnest teisest sümfooniast või keelpillikvartetist, kuid hiljem lepiti sellega, et tegemist on kaheosalise teosega. Esimese osa kohta ütles Schubert: "Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu" ning teise osa kohta: "Kui ma tahtsin laulda valust, sai sellest armastus". Sõna "laulda" mõlemas lauses viitab sellele, kui tihedalt on seotud Schuberti instrumentaalmuusika lauludega. Vokaalmuusikast on mõjutatud ka tema ülejäänud sümfooniad.
==Viited==
{{Viited}}
==Kirjandus==
*Konen, V. "Schubert". Tallinn. Eesti riiklik kirjastus, 1957.
{{Romantism}}
| |||