Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
24. rida:
==Ajalugu==
Meriküla (vahel ka Mereküla, ''Merrenküll'') küla asutati pärast [[1653]]. aastat, kui sinna asusid elama [[raskolnikud|raskolnikute]] perekonnad, kes ei olnud nõus [[Venemaa]] õigeusukiriku [[patriarh]] [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikon]]i poolt läbiviidud kirikureformiga. Hiljem liitus nendega veel teisigi raskolnikute perekondi.
[[1726]]. aasta [[adrarevisjon]]i andmetel elas Merikülas 15 peret.
51. rida:
I maailmasõja ajal läbis Vaivara valda ja Meriküla Peterburi esimene kaitseliin, selle ehituse käigus sai kannatada osa hoonestust. Rannapkaitsepatareide ehituse käigus ehitati võimsad betoonpunkrid ja varjatud kahurialused ning nende varustamiseks kitsarööpmeline raudtee Auvere jaamast Meriküla patareideni. Esimene patarei positsioonid, milledest on säilinud võimsad betoonpunkrid, asusid lõuna pool maanteed. Katselaskmise ajal selgus, et panga varjus tekib kahuritulega katmata surnud tsoon [[Narva laht|Narva lahes]]. Peale selle avastamist valati panga servale uued suurtükialused ning neile paigutati ka suurtükid.
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal [[14. veebruar]]il [[1944]]. aastal maabus Merikülas [[Balti laevastik]]u [[dessant]] 516 võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel kellele oli tehtud ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega. Samuti oli neile antud korraldus kohelda kohalike inimesi kui vaenlasi ja põletada kõik hooned ja tappa kõik vene keelt mitterääkivad inimesed. Merikülas mõrvasid nad täägilöökidega naise (Meta Süvalep) koos väikse pojaga <ref name="Laar">Mart Laar Sinimäed 1944. Tallinn, Varrak, 2006 lk 109</ref>. Dessant hävitati täielikukult järgmisel päeval ja tänu sellele puudus neil võimalus oma ülesandeid täita. [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestuseks püstitati [[1972]]. aastal mälestusmärk [[Meriküla pank|Meriküla panga]] algusesse selle merepoolsele nukile kohta, kus [[Põhja-Eesti pank]] pöördub lõunasse. Mälestusmärgi kujundas [[Peeter Somelar]].
==Vaatamisväärsused==
| |||