Boriss Pasternak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.1) (robot muutis: it:Boris Pasternak |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Boris Pasternak cropped.jpg|thumb|Boriss Pasternak (1934)]]
'''Boriss''' Leonidovitš '''Pasternak''' ([[vene keel]]es
Pasternak sündis jõukas peres. Tema isa [[Leonid Pasternak]] (sündinud Issaak Pasternak) oli [[postimpressionism|postimpressionistlik]] maalikunstnik, ema Rosa (sündinud Raitza Kaufman) oli kontsertpianist. Tema perekonnasõprade ja sagedaste külaliste hulka kuulusid heliloojad [[Sergei Rahmaninov]] ja [[Aleksandr Skrjabin]], kirjanik [[Lev Tolstoi]] ja luuletaja [[Rainer Maria Rilke]].
[[1920. aastad|1920. aastatel]] ja [[1930. aastad|1930. aastate]] algul kuulus Pasternak tunnustatud ja armastatud vene poeetide hulka, kelle [[luuletus]]tesse ja [[poeem]]idesse suhtusid heatahtlikult isegi Nõukogude [[kriitik]]ud. Pasternak oli oma luuletajakarjääri tipus, teda tunti ka Euroopas.▼
Skrjabinist inspireerituna astus Pasternak [[Moskva konservatoorium]]i, aga [[1910]] lahkus sealt ja astus [[Marburgi ülikool]]i [[filosoofia]]t õppima. Kuigi talle pakuti seal tööd filosoofia alal, naasis ta [[1914]] [[Moskva]]sse. Tema esimene luulekogu ilmus samal aastal ning oli mõjutatud [[Aleksandr Blok]]ist ja vene [[futurism]]ist. Kuid tema esimesed luuletused olid ilmunud juba [[1913]].
Aastal [[1932]] visandas Pasternak esimesed mõttekäigud oma [[romaan]]ist, mis käsitles aja ja põlvkonna saatust. Talvel [[1945]]/[[1946]] alustas Pasternak uuesti tööd kavandatud romaaniga, kuid õige pea jäi kirjutamine pooleli. Romaan "[[Doktor Živago]]" valmis detsembris [[1955]]. Seda teost NSV Liidus avaldada ei õnnestunud ja nii smuugeldati see kuidagi välismaale, kus ta ilmus [[Itaalia]]s [[1957]]. aastal. NSV Liidus ilmus "Doktor Živago" alles [[1988]]. aastal.▼
▲[[1920. aastad|1920. aastatel]] ja [[1930. aastad|1930. aastate]] algul kuulus Pasternak tunnustatud ja armastatud vene poeetide hulka
Kuid järgmistel aastatel langes ta võimude silmis ebasoosingusse. Algas see [[1935]], kui ta koos [[Anna Ahmatova]]ga kirjutas [[Stalin]]ile kirja, milles palus vanglast vabastada Ahmatova mehe ja poja. Stalin täitiski nende soovi. Kuid järgmisel aastal hakati Pasternaki avalikult laitma. [[1937]] ilmutas Pasternak suurt kodanikujulgust, keeldudes alla kirjutamast avalikule kirjale, milles kiideti heaks [[Mihhail Tuhhatševski]] ja tema kaaslaste surmamõistmine.
▲Aastal [[1932]] visandas Pasternak esimesed mõttekäigud oma [[romaan]]ist, mis käsitles oma aja ja põlvkonna saatust.
Aastal [[1958]] määras [[Rootsi Akadeemia]] Pasternakile "Doktor Živago" eest [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. [[25. oktoober|25. oktoobril]] saatis Pasternak Rootsi Akadeemiale [[telegramm]]i, milles tänas neid auhinna eest. Kuid [[29. oktoober|29. oktoobril]] saatis ta võimude survel uue telegrammi, milles loobus auhinnast.
NSV Liidus puhkes Pasternaki mustamise kampaania. See mõjus halvasti kirjaniku tervisele ja vähem kui kaks aastat hiljem ta suri.
NSV Liidu Kirjanike Liidu Moskva osakonna juhi [[Sergei Smirnov (kirjanik)|Sergei Smirnovi]] hinnangul määrati Pasternakile Nobeli preemia sellepärast, et ta kirjutas NSV Liidust halvasti. Smirnov kirjutas Rootsi Akadeemia kohta: "Nad jätsid märkamata Tolstoi, [[Maksim Gorki|Gorki]], [[Vladimir Majakovski|Majakovski]] ja [[Mihhail Šolohhov|Šolohhovi]], kuid selle eest märkasid [[Ivan Bunin|Buninit]]. Ning alles pärast seda, kui temast sai emigrant, ja ainult sellepärast, et ta sai emigrandiks ja nõukogude rahva vaenlaseks."
Pasternaki järgi nimetati [[asteroid]] [[3508 Pasternak]], mille [[1980]] avastas [[Ljudmila Karatškina]].
== Kirjandus ==
* [[Ivar Ivask]], "Boriss Pasternak: revolutsioon ja traditsioon vene kirjanduses" – [[Tulimuld]] [[1959]], nr 1–2; uustrükk I. Ivaski artiklikogumikus "Tähtede tähendust tunda" (sari [[Eesti mõttelugu]]), [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2003]], lk 485–521
* [[Valentin Asmus]], "Pasternak kunstist". Tõlkinud [[Piret Lotman]]; eessõna: [[Leonid Stolovitš]]; järelmärkus: [[Ariadna Asmus]]
* [[Olga Ivinskaja]], "Aastad Boriss Pasternakiga ehk Aja vangis". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Peep Ilmet]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2007]],
== Välisviited ==
* [[Juri Šumakov]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=623 Boris Pasternak], [[Looming]] nr. 1 [[1937]]
{{DEFAULTSORT:Pasternak, Boriss}}▼
{{NobelKirjandus}}
▲{{DEFAULTSORT:Pasternak, Boriss}}
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1890]]
| |||