Redaktsioon: 22. juuni 2011, kell 03:24 redigeeri EmausBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 125 211 muudatust P r2.6.4) (robot muutis: vi:Ổ USB flash ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. juuni 2011, kell 01:30 redigeeri eemalda Anthrax11 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3025 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:USB flash drive.jpg\|thumb\|Mälupulk]] '''Mälupulk''' on [[välkmälu]]l põhinev [[andmekandja]] ([[välismälu]]), mis on enamasti [[Pulk\|pulga]] kujuline, ~~mis~~ja ühendatakse [[arvuti]]ga [[Universaalne järjestiksiin\|USB-pordi]] kaudu. Mälupulka kasutatakse samal otstarbel nagu varem [[diskett]]i, kuid ta on tunduvalt kiirema salvestus- ja lugemiskiirusega. Ta on disketist palju väiksem, samuti ka kergem, kaaludes enamasti alla 30 g. Alates leiutamisest on mälupulga infomaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. Ta on vastupidavam ja töökindlam, sest tal pole liikuvaid osi. Ta on üsna robustne ja peab vastu mehaanilisele survele, mis just mälupulka katki ei murra ega tema pistikut kahjusta. Mälupulgale pole võimalik salvestada lõpmatult palju kordi, ~~so ühte~~ühe ja sama ~~infoühiku~~mälupiirkonna korduval ülekirjutamisel mälukiip kulub. Mälupulgale kirjutada või sealt andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel ~~kümmetuhat~~kümme tuhat kuni miljon korda, enne kui mälupulk töötamast lakkab. Mälupulgas on väike [[trükkplaat]] ja USB-[[pistik]]. Mälupulk on elektriliselt isoleeritud ja kaetud [[plast]]-, [[metall]]- või [[kummi]]kattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks [[võtmehoidja]] ~~otsas~~küljes. Pistik võib olla kaetud eemaldatava [[otsak]]uga, see võib olla ka kattesse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne USB-pistik, aga on olemas teistsuguseidki ühendusviise. [[Pilt:Flash Drive v. Floppy.jpg\|thumb\|3,5-tolline ümbrikketas ja mälupulk]] 15. rida: Kuni [[2005]]. aastani oli enamik toodetud [[lauaarvuti\|laua]]- ja [[sülearvuti\|sülearvuteid]] disketiseadmega, hiljem on sellest loobutud ja arvutil on üksnes USB [[port\|pordid]], sh mälupulga kasutamiseks. [[2002]]. aastal [[patent]]eeris [[Hiina]]s [[Shenzen]]is asuv ~~tarbeelektroonikaettevõte~~tarbeelektroonika ettevõte Netac Technology mälupulga, väites patendiavalduses, et leiutas selle juba [[1990. aastad\|1990. aastate]] lõpus. Patent kehtib üksnes Hiinas. Niihästi Trek Technology kui Netac Technology on püüdnud oma õigusi kohtus kaitsta. Trek võitis oma kodumaa Singapuri kohtus, kuid [[Suurbritannia]] kohus tühistas ühe Treki registreeritud patentidest <ref>[http://www.ipo.gov.uk/patent/p-decisionmaking/p-challenge/p-challenge-decision-results/p-challenge-decision-results-bl?BL_Number=O/318/06 Patent decision to a portable data storage device which can be connected to the USB port of a computer.]</ref>, kui M-System seda soovis. Netac on kohtusse kaevanud enamiku maailma suurimaid mälupulgatootjaid (PNY Technologies, Lenovo, aigo, [[Sony]], Acer ja Tai Guen Enterprise), kuid pole väljaspool Hiinat veel ühtki protsessi võitnud. 24. rida: Tänapäeva arvutid pöörduvad mälupulga poole samamoodi kui [[kõvaketas\|kõvaketta]] poole, nii et arvutil on täielik kontroll selle üle, kuhu [[teave]] salvestatakse. Elektriliselt ümberprogrammeeritavasse püsimällu kirjutamine ja sealt kustutamine toimub üsna samamoodi kui diskettidel ja kõvakettal. Enamik mälupulki ei vaja [[aku]]t, sest nad saavad toidet [[siin]]i kaudu. Mõnel seadmel, mis ~~ühendavad~~ühendab mälupulga mahu ja [[digitaalaudiomängija]] vahendid, on aku. Paljudele odavatele [[MP3-mängija]]tele on lisatud täiendav [[tarkvara]] ja aku standardse mälupulga mikroprotsessori juhtimise jaoks, nii et seda saab kasutada [[muusika]] [[dekooder]]ina. Enamikku nendest MP3-mängijatest saab kasutada hariliku mälupulgana mis tahes tüüpi failide salvestamiseks. Kaasaegsed mälupulgad on [[USB 2.0]]-ühilduvad., ~~Kuid~~kuid tänapäeva mälupulgad ei suuda kasutada selle maksimaalset andmeühenduskiirust 480 Mbit/s ehk 60 MB/s. Kiireimad tänapäeva mälupulgad kasutavad kahe kanali kontrollerit, kuid jäävad tehnilistes andmetes lubatust ikkagi märgatavalt aeglasemaks. Andmevahetus mälupulga ja arvuti vahel võib toimuda olenevalt mälupulgast väga erineva kiirusega ja seda tuleks enne mälupulga ostmist kontrollida. Kiirusi ka esitatakse erinevalt: vahel on ühikuks megabait sekundis, vahel megabitt sekundis ja vahel optilise draivi kordne, näiteks ~~180X~~180× tähendab 180 korda 150 KiB/s. Tüüpilisel kiirel andmevahetusel toimub andmete lugemine kiirusega kuni 30 MB/s ja kirjutamine kiirusega 15 MB/s, umbes 20 korda kiiremini kui vana täiskiirusega mälupulga andmesidekiirusega, milleks on 12 Mbit/s ehk 1,5 MB/s. == Viited ==

Mälupulk: erinevus redaktsioonide vahel