Suur Rannavärav: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518–1529 ja oli eelvärav. Järjekordsed ehitustööd olid nähtavasti tingitud sõjalise konflikti teravnemisest Liivi ordu ja Venemaa vahel. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates [[1842]]. aastast kannab torn nime "[[Paks Margareeta]]".
 
Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torn]]idega kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]].