Kuressaare lossipark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
===Pargi liigirikkus===
Pargi liigirikkus on suur, 2010. a. registreeriti looduskaitse all olevas pargiosas 69 [[puittaimed|puittaime]] liiki , millest 18 on kodumaised.
'''Puud.''' Kõige enam on Lossipargis harilikke (h.) vahtraid – 617, järgnevad h. kuused (59), h. jalakad (55), h. hobukastanid (52), läänepärnad (46), h. pärnad (44), suurelehised pärnad (21), pooppuud (20), h. tammed (12), künnapuud (8), euroopa lehised (6), põldvahtrad (6). Teiste liikide isendeid on 1-5. Väljaspool kaitstavat pargiosa linnuse hoovis kasvab Eesti jämedaim h. pöök, Ü=344 cm.
'''Põõsasad.''' Nii lagendike servas kui ka teede servas ja teede ristmikule on istutatud erinevaid põõsaid. Praeguseks on alles varju ja poolvarju taluvad põõsad. Hästi on kasvanud tumeda okastikuga jugapuud. Lehtpõõsastest on suhteliselt heas seisundis harilik ja laialehine ebajasmiin, harilik lumimari (teisend laevigatus), villane lodjapuu ja harilik sirel oma valgeõielise vormiga. Kiratsevad mitmed Thunbergi kukerpuud. Üllatavalt vähe on pargis säilinud harilikku pukspuud ja harilikku ligustrit.<br />▼
'''Rohttaimed.''' Metsistunud rohttaimedest on pargis levinumad harilik kirikakar (Bellis perennis) ja lõhnav kannike (Viola odorata).<br />▼
'''Haruldused.''' Dendroloogilisteks haruldusteks võib Lossipargis pidada h. pööki (1), kaht punaselehist h. pööki ’Atropunicea’ (2), amuuri korgipuud (1), mitut põldvahtrat (6),▼
ida-jugapuud (3) ja harilikud jugapuud (3). Erilist tähelepanu tuleks pargis pöörata dendroloogilistele haruldustele ja [[põlispuud]]ele, mis enamikus kasvavad pargi põhjaosas. Osalt on haruldused ja põlispuud kattuvad.<br />▼
'''Põlispuud.''' Kuressaare Lossipargis on 12 põlispuud või lähiajal selliseid mõõtmeid saavutavad puud, millest enamik paiknevad pargi põhja- ja loodeosas.
▲'''Haruldused.''' Dendroloogilisteks haruldusteks võib Lossipargis pidada h. pööki (1), kaht punaselehist h. pööki ’Atropunicea’ (2), amuuri korgipuud (1), mitut põldvahtrat (6),
▲ida-jugapuud (3) ja harilikud jugapuud (3). Erilist tähelepanu tuleks pargis pöörata dendroloogilistele haruldustele ja [[põlispuud]]ele, mis enamikus kasvavad pargi põhjaosas. Osalt on haruldused ja põlispuud kattuvad.
'''Hävinevad puud.''' Halvas tervislikus seisundis (hääbuvaid, paljude kuivanud okste ja
harudega, oluliste mädanikukahjustustega) või juba surnud puid ning väärtuslikumaid puid kahjustavaid puid, mis tuleks likvideerida lähiaastail, on pargis 190. Enamik neist on harilikud vahtrad (127), vähem on h. saari (29), h. jalakaid (13), h. kuuski (9), pooppuid (6), teisi liike on mõni isend. Esmasel hinnangul on pargis 25 puud, mille harud on juba murdumisohtlikud või muutumas murdumisohtlikuks.<ref> Kuressaare Lossipargi puittaimestiku haljastuslik hinnang. Tallinna Botaanikaaed, 2010. </ref> Paljud suured ja jäemedad pargihiiud on juba aastate eest hävinud, paljud langevad igaastastes tormituultes.
▲'''Põõsasad.''' Nii lagendike servas kui ka teede servas ja teede ristmikule on istutatud erinevaid põõsaid. Praeguseks on alles varju ja poolvarju taluvad põõsad. Hästi on kasvanud tumeda okastikuga jugapuud. Lehtpõõsastest on suhteliselt heas seisundis harilik ja laialehine ebajasmiin, harilik lumimari (teisend laevigatus), villane lodjapuu ja harilik sirel oma valgeõielise vormiga. Kiratsevad mitmed Thunbergi kukerpuud. Üllatavalt vähe on pargis säilinud harilikku pukspuud ja harilikku ligustrit.
▲'''Rohttaimed.''' Metsistunud rohttaimedest on pargis levinumad harilik kirikakar (Bellis perennis) ja lõhnav kannike (Viola odorata).
== Hooneid ja rajatisi lossipargis ==
| |||