Redaktsioon: 5. juuni 2011, kell 14:04 redigeeri KamikazeBot (arutelu \| kaastöö) 6999 muudatust P r2.7.1) (robot muutis: ro:Războiul de Continuare ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. juuni 2011, kell 17:42 redigeeri eemalda Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 405 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
27. rida: Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust [[Petsamo]]s, 27. juunil [[Ahvenamaa]] demilitariseerimist. Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks [[Hanko]]sse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri [[Väinö Tanner]]i tagasiastumist. Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa ( [[nikkel]] Petsamos, mis oli rikkaim Lääne-Euroopa kaevandus), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud ~~relvamüügiembargo~~relvamüügi[[embargo]]. 1941. aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti Helsingist tagasi, raadios algas Soome-vastane [[propaganda]]. Läbirääkimised Petsamo küsimustes jooksid ummikusse. Samal ajal tihenesid Soome suhted Saksamaaga. 7. juunil saabusid Petsamosse esimesed Saksa väed . 9. juunil kuulutati Soomes välja esmane mobilisatsioon. Nõukogude Liidul oli vene ajaloolase Mark Solonini väitel koostatud plaan suure Euroopa sõjakäigu varjus vallutada ka Soome.{{lisa viide}}

Jätkusõda: erinevus redaktsioonide vahel