Redaktsioon: 2. juuni 2011, kell 16:36 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 378 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuni 2011, kell 16:40 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 437 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: Aastal [[2002]] elas Venemaal kinnistes linnades ja asulates 1,345 miljonit inimest. Kõige rohkem on kinnisi asulaid [[Murmanski oblast]]is. Kinnise linna territooriumi piir ei pruugi kokku langeda teiste haldusüksuste territooriumi piiridega ning ühe linna haldusala võib ulatuda mitme oblasti või vabariigi alale. Näiteks [[Sarov]]i linn on ametlikult [[Nižni Novgorodi ~~oblastis~~oblast]]is, kuid tegelikult kuulub linna haldusalasse ka maad [[Mordva Vabariik\|Mordva Vabariigis]]. Venemaal on kinnise linna ~~omavalitsusel~~[[omavalitsus]]el piiratud otsustusõigus. Seaduses ettenähtud juhtudel (maa ost ja erastamine, välisinvesteeringud jms) tuleb otsused kooskõlastada Venemaa föderaalvõimuga. == Kinnised linnad [[Eesti NSV]]-s == [[Paldiski]], seoses linnas asunud NSV Liidu Sõjalevastiku, [[tuumaallveelaev]]astiku väljaõppekeskusega; [[Paldiski]] [[Sillamäe]], seoses [[Ida-Virumaa]]l leiduva [[diktüoneemaargilliit\|diktüoneemaargilliidi]] kaevandamise ning hiljem [[Tšehhoslovakkia]]st ja [[Saksa DV]]-st, [[Ungari]]st toodavast uraanimaagist [[tuumajaam]]adele vajalikku lõpptoodet (vardaid). Sillamäel toodetud uraan moodustas üle 25% Nõukogude Liidu tolleaegsest uraanitoodangust. Uraanimaagi töötlemine lõpetati Sillamäel [[1989]]. aastal. [[Sillamäe]] == Välislingid ==

Kinnine linn: erinevus redaktsioonide vahel