Reljeef: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.1) (robot lisas: la:Prominentia muutis: lb:Relief (Topographie)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib [[Maa (planeet)|Maa]] pinnavormidest; sõna teiste tähenduste kohta vaata [[reljeef (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Aafrika.jpg|thumb|400pxpisi|Aafrika reljeef ([[USGS]]-i andmed). Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud [[reljeefivarjutus]]t.]]
 
'''Reljeef''' ehk '''pinnamood''' on vaadeldava maa-ala [[pinnavorm]]ide kogum.
 
On kasutatud ka definitsiooni, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum. See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi reljeefi hulka.
 
Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed. Looduslikud protsessid, mis muudavad reljeefi, jagunevad kolme rühma: geoloogilised protsessid ([[laam]]ade liikumine, [[murrang]]ud ja [[kurrutus]], [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]), [[erosioon]] ([[vesi|vee]] ja [[tuul]]e kulutus ning [[maalihe|maalihked]]) ning maavälised protsessid ([[meteoriit]]ide langemine). Maapind tõuseb üldiselt geoloogiliste protsesside tulemusel ja selles osas on kõige tähtsam [[orogenees]] ehk mäestike teke. Seevastu erosiooni tulemusena kantakse pinnast ära kõrgematelt kohtadelt madalamatele, sageli [[meri|merre]].
Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud, kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed.
 
Reljeef määrab suurelt jaolt ära piirkonna sobivuse inimasustuseks. Üldiselt on madalamad, [[sete]]tega kaetud tasandikud selleks sobivamad kui järsud kaljused [[mägismaa]]d. Tasandikud on ka [[põllumajandus]]e jaoks sobivamad.
 
Reljeef on oluline [[sõjandus]]es. Mägist piirkonda on märksa raskem vallutada ja märksa kergem kaitsta. Reljeef mõjutab sõjavägede võimet piirkondi vallutada ja enda käes hoida ning liigutada vägesid ja varustust territooriumidele ja nendest läbi.
 
Reljeef on tähtis ka [[ilmaennustamine|ilma ennustamise]] jaoks. Kaks teineteisele väga lähedal paiknevat ala võivad olla väga erineva aastase keskmise sademete hulgaga või erineva [[sademed|sademete]] langemise ajaga, kui nad asuvad merepinnast eri kõrgusel või kui nende vahel on mäeahelik, mis sademed kinni peab.
==Vaata ka==
*[[Pinnavorm]]
 
[[Kategooria:Geomorfoloogia]]