Liège: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{linn
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
}}
'''Liège''' (varem '''Liége''
Liège asub [[Maas]]i jõe ääres [[Holland]]i ja [[Saksamaa]] piiri lähedal.
▲[[Pilt:Liège JPG04b.jpg|thumb|left|Liège'i raekoda]]
Liège on tähtis logistikakeskus. Linnas on suur jõesadam. [[Liège'i lennujaam]] oli 2006. aastal kaubaveo mahult [[Euroopa]]s 8. kohal.▼
== Ajalugu ==
Liège'is elati juba [[Vana-Rooma]] ajal, aga esimest korda mainiti seda asulat alles [[558]] nime all '''Vicus Leudicus'''.
Pühale [[Maastrichti Lambert]]ile omistatakse selle piirkonna ristiusustamine [[8. sajand]]i esimestel aastatel, mis näitab, et antiikaja usutavad säilisid selles kandis nii kaua ja veel kaueminigi, kui arvestada, et Lambert tapeti ja teda austatakse sellepärast [[märter|märtrina]].
Tema järglane [[Püha Hubert]] ehitas Lamberti residentsi juurde [[basiilika]], kus hoiti Lamberti säilmeid, ja selle basiilika ümber hakkas kujunema tänapäeval Liège'ina tuntav linn. Linna lääneosas olevale järsule mäele rajati varsti [[kindlus]].
[[985]] loodi [[Liège'i piiskopkond]], mis eksisteeris seni, kuni [[Prantsusmaa]] selle [[1794]] likvideeris. Piiskopkond kuulus vormiliselt [[Saksa-Rooma riik]]i, aga sisuliselt oli ta peaaegu sõltumatu. Esimene [[Liège'i piiskop]] [[Liège'i Notger]] muutis linna intellektuaalseks ja usukeskuseks ning [[kultuur]]ilises mõttes tähtsaks jäi linn kogu [[keskaeg|keskaja]] jooksul. Nii näiteks värbas paavst [[Clemens VI]] oma [[õukond]]a [[Avignon]]i Liège'ist muusikuid ja see aitas [[polüfoonia]]l levida.
Liège oli tuntud oma kirikute poolest. Neist vanim, Püha Martini kirik, pärines aastast [[682]].
[[1345]] mässasid linnakodanikud piiskopi [[Engelbert de la Marck]]i vastu ja võitsid teda linna lähedal toimunud lahingus. Pärast seda kujunes linnas enneolematu poliitiline süsteem. Linna juhtisid [[gild]]id ning igal 32 gildist oli linnavalitsuses üks hääl. Omakorda igal gildi hingekirjas oleval isikul oli õigus võimu teostamises osaleda ja see muutis Liège'i linnavalitsuse kõige demokraatlikumaks, mis Madalmaades iial olnud. See süsteem võeti üle ka [[Utrecht]]is ja Liège'i demokraatlik vaim püsis kogu keskaja.
[[1468]], pärast linlaste ülestõusu [[Burgundia]] võimu vastu, piirasid Prantsusmaa kuningas [[Louis XI]] ja hertsog [[Charles Südi]] linna tükk aega, vallutasid selle üllatusrünnakuga ja tekitasid sellele suuri purustusi. Liège kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma riiki. [[1477]] läks linn [[Habsburgid]]e ja [[1555]] [[Hispaania]] võimu alla. [[Vastureformatsioon]]i ajal piiskopkond jagati ja pikkamööda lakkas linn olemast piirkonna keskus. [[17. sajand]]il olid Liège'i piiskopid [[Wittelsbach]]id, kes valitsesid piiskopkonda [[Köln]]ist.
[[18. august]]il [[1789]] puhkes linnas [[Liège'i revolutsioon]]. [[1794]] vallutas Prantsusmaa linna, ühendas kogu Belgia ala enesega ja kehtestas kirikuvastase režiimi, mille käigus hävitati Püha Lamberti katedraal. Ametlikult loeti piiskopkond lõppenuks [[1801]] [[Napoleon I]] ja paavsti [[Pius VII]] vahel sõlmitud lepinguga. Prantsusmaa kaotas linna [[1815]], mil [[Viini kongress]] andis selle [[Holland]]ile. [[Belgia revolutsioon]]iga [[1830]] sai Belgia iseseisvaks.
[[Liège'i Ülikool]] on asutatud [[1817]]. aastal.
Pärast iseseisvumist hakkas Liège kiiresti arenema ja sai suureks [[terasetööstus]]e keskuseks. [[1886]] toimus [[Valloonia žakerii]], tööliste ülestõus, mis levis kõigis Belgia kaevanduspiirkondades ja mida toodi maha suruma vähemalt 6000 sõdurit.
[[1880. aastad|1880-ndatel]] projekteeris [[Henri Alexis Brialmont]] [[Liège'i kindlustused]], 12 kindlustust, mis linna igast suunast ümbritsesid. Nende eesmärk oli takistada vaenlase edasiliikumist. Siiski olid kaitserajatised ebakvaliteetsed ja mõeldud oma projekteerimise aegsete, mitte 20. sajandi relvadega ründava vaenlase vastu sõdimiseks. Sellegipoolest, kui puhkes [[Esimene Maailmasõda|Esimene Maailmasõda]], olid nad [[Saksamaa sõjavägi|Saksa sõjaväele]] suureks takistuseks. [[Schlieffeni plaan]] nägi ette kogu Belgia läbimise kiirmarsil, peaaegu vastupanu kohtamata, kuid kindlustused panid Saksamaa rünnakutele vastu 12 päeva ([[4. august|4.]]–[[16. august]]ini [[1914]]), aidates nurjata Saksamaa [[välksõda|välksõja]] plaani. Seevastu järgnenud vastupanuliikumine oli märksa lühiajalisem kui valitsuse plaanid ette nägid. Pärast sõja lõppu sai Liège [[Auleegioni orden]]i.
Pärast [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] lõppu tekkis rahva seas protest kuninga [[Leopold III]] vastu, keda osa rahvast nägi kollaboraatorina Saksa okupatsiooni ajal. [[1950]]. aasta juulis puhkes Liège'is üldstreik, mis viis lõpuks kuninga loobumiseni oma troonist oma vanima poja [[Baudouin]]i kasuks.
Pärast maailmasõda käisid selles piirkonnas alla nii söe kaevandamine kui terasetööstus. See tekitas piirkonnas suure tööpuuduse ja teisi sotsiaalseid pingeid. [[1960]]. ja [[1961]]. aasta vahetusel toimus Liège'is taas üldstreik, mille käigus sai kümneid inimesi võitluses korrakaitseorganitega vigastada.
▲Liège on tähtis logistikakeskus. Linnas on suur jõesadam. [[Liège'i lennujaam]] oli 2006. aastal kaubaveo mahult [[Euroopa]]s 8. kohal.
== Välislingid ==
{{Commons}}
*[http://www.liege.be/ Liège'i koduleht]
[[Kategooria:Belgia linnad]]
| |||