Redaktsioon: 23. mai 2011, kell 20:41 redigeeri 88.196.235.152 (arutelu) →‎Nimisõnaline ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. mai 2011, kell 21:58 redigeeri eemalda 88.196.235.152 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: Näiteks: Noormees leidis end '''ohtlikust situatsioonist'''. * Saavas ja [[olev kääne\|olevas käändes]] seisundimäärus on tihedas seoses aluse või sihitisega, ühildudes nendega arvus. ~~Näiteks: Poisid said ruttu '''sõpradeks'''. Ta tundis end '''rõõmsana'''.~~ == Seisundimääruse liigid == 30. rida ⟶ 27. rida: Latiivseks seisundimääruseks võib lauses olla: * määrsõna ''elevile, kimpu, kissi, kohevile, nurja, praokile~~'' jt; mõnede määrsõnade latiivne muude langeb kokku lokatiivsega: ''lahti, laiali, istuli, külili, rinnuli, pikali,põlvili~~'' jt. Näiteks: Naine seadis lilli ilusasse '''kimpu'''. Ema pani lapse '''pikali''' voodisse. 49. rida ⟶ 46. rida: Lokatiivseks seisundimääruseks võib lauses olla * määrsõna ''elevil, irevil, kimpus; istukil, koos, lahus'' vmt~~; mõnedel määrsõnadel langeb lokatiivne muude kokku latiivsega: ''lahti, istuli, kõrvu''jt~~. Näiteks: Olin '''kükakil''' järve kohal ja vaatasin oma peegelpilti. Suvel hoiame aknaid terve päev '''lahti'''. 66. rida ⟶ 63. rida: Separatiivseks seisundimääruseks võib lauses olla * määrsõna ''haagist, lukust, riidest'' vmt. Separatiivne muude on vaid vähestel ~~seisundimäärsõndel~~seisundimäärsõnadel ning see esineb tavaliselt koos latiivse osisega. Näiteks: Keerasin ukse '''lukust''' lahti ja astusin tuppa. 80. rida ⟶ 77. rida: == Saavas ja olevas käändes seisundimääruse ühildumine aluse ja sihitisega == === Nimisõnaline === ~~Seisundimäärus saavas~~Saavas ja [[olev kääne\|olevas käändes]] seisundimäärus on tihedas ~~[[Alus~~seoses ~~(keeleteadus)\|~~aluse]] või ~~[[sihitis\|~~sihitisega~~]] viiteseoses ning~~, ~~ühildub~~ühildudes ~~sellega~~nendega arvus. Näiteks: '''Poiss''' oli sirgunud '''meheks'''. Vrd '''~~Koerad~~Nad''' ~~püsisid~~asusid tööle '''~~rahulikena~~valvuritena'''. * Seisundimäärus on mitmuses tavaliselt siis, kui alusel või sihitisel on rohkem kui üks referent.

Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel