|
===Lokatiivne valdajamäärus===
'''Lokatiivne valdajamäärus''' vastab küsimusele ''kellel? millel?'' Teda vormistab põhiliselt nimisõna alalütlevas käändes, harvemini kaassõnafraasid N + ''käes'', N + ''valduses'' jms ning ta laiendab järgmisi predikaate:.
Seisundi- ja modaalpredikaate, peamiselt kogejalauseis: ''hea / halb / jahe / kuum / külm / igav / kerge / villand / kindel … + olema / hakkama / minema; vaja / tarvis + olema, puudu olema / tulema / jääma'' jt.
Nt ''Meil'' hakkas külm. ''Mul'' on igav siin olla. ''Teil'' on vaja hoida oma tervist. ''Lollidel'' veab.
Predikaate ''olema, leiduma, puuduma, oodata / märgata / näha + olema'' jne kogeja- omaja- ja eksistentsiaallauseis.
Nt ''Tal'' on kolm poega. ''Neil'' leidub kõike. ''Külalistel'' puudus viisakus.
Verbe ''käskima, paluma, laskma, lubama, keelama, aitama, takistama, segama, soovitama, võimaldama, soodustama'' koos ''da''- infinitiivse sihitisega, osa verbide puhul ka teonimelise objektiga või ''mast''-vormilise sõltuvusmäärusega.
Nt Ta käskis ''Roosil (- Roosit)'' lilli korjata. Ta palus ''mul (-mind)'' parandusi teha.
Muid predikaate, kui määrus on sisult võrdväärne nimisõna või kaassõna genitiivlaiendiga fraasis, mis talitleb lause a) primaare teemana või b) objektina.
Nt ''Ruthil'' läks ''mees'' minema. -''Ruthi mees'' läks minema. ''Tal'' on püksid ''jalas''. -''Tema jalas'' on püksid.
===Separatiivne valdajamäärus===
| 