|
===Latiivne valdajamäärus===
'''Latiivne valdajamäärus''' vastab küsimusele ''kellele? millele?'' Teda vormistab põhiliselt alaleütlevas nimisõna, harvemini [[kaassõnafraas]]id N + ''jaoks'', N + ''kätte'', N + ''valdusse'' jms. Alludes suhtereeglitele, tähistab ta sihitus lauses [[subjekt]]i, sihilises lauses [[objekt]]i referendi valdajat.
Latiivne valdajamäärus laiendab järgmisi [[predikaat]]e:
Verbe, mis väljendavad millegi siirmist kellegi füüsilisse või vaimsesse valdusse: ''jätma, andma, pakkuma, kinkima, tooma, viima, saatma, pärandama, teatama, meenutama, rääkima, õpetama, usaldama'' jt.
Nt Ma andsin ''talle'' lahendada ühe ülesande. Tõin ''sulle'' mõned noad ihuda.
Seisundi- ja modaalpredikaate, eriti kogeja-omajalauses: ''näima, paistma, tunduma, meeldima, imponeerima, maitsema, selguma, meelepärane / vastumeelne / vastik / armas + olema, teada olema, vaja / tarvis + olema, sobima, kõlbama, sündima, passima, ka kohane / sobiv / paslik + olema, kasulik / kasutu / ohtlik + olema'' jt.
Nt ''Talle'' meeldis tantsida. ''Neiule'' oli totrad komplimendid vastikud. ''Mehele'' pisarad ei sobi.
Predikaate ''olema, tulema, saabuma, sattuma, juhtuma, tekkima, kasvama, sirguma, jätkuma, aitama, piisama, jääma'' jt, eksistentsiaallauses.
Nt ''Mulle'' tuli külalisi. Poisist kasvab ''mulle'' tubli abimees. ''Talle'' jäid vaid saba ja sarved.
Muid sihilisi verbe juhul, kui määrus on sisuliselt võrdväärne kohafraasi genitiivatribuudiga.
Nt Õde torkas ''talle'' süstla käsivarde. – Õde torkas ''tema käsivarde'' süstla.
===Lokatiivne valdajamäärus===
|
