Vikipeedia

Võsu (botaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Kõik keelelingid olid võrsest
1. rida:
[[Pilt:Pinus sylvestris 31.jpg|thumb|[[Harilik mänd|Hariliku männi]] noor võsu]]
 
'''Võsu''' on taime [[vars]] koos sellel leiduvate organitega.
 
7. rida ⟶ 6. rida:
 
== Võsu harunemine ==
* [[monopodiaalne harunemine]] on varre [[peaharu]] jätkab kasvamist, andes [[külgharu]]sid, mis ei ulatu peateljest üle.
 
* [[monopodiaalnesümpodiaalne harunemine]] –on harunemine, mille varrepuhul [[peaharu]]külgharu jätkab kasvamistvarre kasvu, andestõugates [[külgharu]]sid,senise juhtharu miskõrvale. eiÜksteist ulatujätkavate peateljestkülgharude üleahelik.
* [[sümpodiaalne harunemine]] – harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.
* [[dihhotoomia (botaanika)|dihhotoomne harunemine]] – harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu.
 
<gallery>
Pilt:Picea abies1.JPG|Monopodiaalselt harunenud vars
19. rida ⟶ 16. rida:
 
== Võsu maa-alused muudendid ==
* [[Risoom]] on maa-alune muundunud võsu. See esineb näiteks ([[pohl]]al, [[mustikas|mustikal]], [[sinilill]],el ja paljudpaljudel [[kõrrelised|kõrrelistel]]). AsetsebRisoom asetseb maapinna suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Esineb ainult rohttaimedel[[rohttaim]]edel.▼
 
* [[Sibul_(organ)|Sibul]] on jämenenud maa-alune lühivõsu ([[kollane kuldtäht]], [[rohulauk]]). Selle varreosale – [[sibulakand|sibulakannale]] – kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed ([[sibulasoomus]]ed). Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. ▼
▲* [[Risoom]] on maa-alune muundunud võsu ([[pohl]], [[mustikas]], [[sinilill]], paljud [[kõrrelised]]). Asetseb maapinna suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Esineb ainult rohttaimedel.
* [[Mugul]] on varre tipmine jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes ([[silm]]ades) asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim [[harilik kartul]]. ▼
 
* [[Stoolon]] eehk võsund on peen, horisontaalne, maapealne või maa-alune vars, mis täidab levimise ja vegetatiivse paljunemise ülesannet. Võsundile võivad moodustuda [[lisapung]]ad ja [[lisajuur]]ed ning tippu ka uued noored taimed. Esineb nii [[rohttaim|roht-]] kui [[puittaim]]edel.▼
▲* [[Sibul_(organ)|Sibul]] on jämenenud maa-alune lühivõsu ([[kollane kuldtäht]], [[rohulauk]]). Selle varreosale –[[sibulakand|sibulakannale]] – kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed ([[sibulasoomus]]ed). Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu.
 
▲* [[Mugul]] on varre tipmine jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes ([[silm]]ades) asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim [[harilik kartul]].
 
▲* [[Stoolon]] e võsund on peen, horisontaalne, maapealne või maa-alune vars, mis täidab levimise ja vegetatiivse paljunemise ülesannet. Võsundile võivad moodustuda [[lisapung]]ad ja [[lisajuur]]ed ning tippu ka uued noored taimed. Esineb nii [[rohttaim|roht-]] kui [[puittaim]]edel.
 
* [[Sibulmugul]] on soomustega kaetud, tugevasti paksenenud maa-alune [[lühivõsu]], mis täidab säilitusorgani ülesannet. Erinevalt sibulast ei paikne säilituskude mitte soomustes, vaid jämenenud varres.
 
<gallery>
Pilt:Gingembre.jpg|[[Ingver]]i risoom
37. rida ⟶ 28. rida:
 
== Võsu maapealsed muudendid ==
* [[Väänel]] –on lehtedest, leheosadest või okstest tekkinud tugede ümber väänduvadväänduv harudharu, mis aitavad nõrgal varrel ülespoole ronida.
* [[Võsuastel]] –on lühivõsu muundumise tagajärjel tekkinud terav, torkav moodustus, mis on kaitseks [[herbivoor]]ide vastu.▼
 
* [[Maapealne võsund]] on pikk, peenike roomav vars, mis täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet.
▲* [[Võsuastel]] – lühivõsu muundumise tagajärjel tekkinud terav, torkav moodustus, mis on kaitseks [[herbivoor]]ide vastu.
* [[varremugulVarremugul|Varre- ja hüpoktüülimugul]] – on muguljalt paksenenud vars, mis täidab säilitusorgani ülesannet.▼
 
* [[Maapealne võsundSigisibul]] –on pikk,taime peenikemaapealsel roomavosal varsarenev muguljalt paksenenud lühivõsu, mis täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet. Sagedamini arenevad õisikuis ([[küüslauk]]) või lehtede kaenlais ([[tuliliilia]], [[hammasjuur]])
* Assimileeriv vars – on assimilatsiooniorganiks muundunud vars lehtedeta taimedel. ▼
 
**[[Kladofüll]] e.ehk fülloklaad –on lame lehetaoline assimileeriv vars.▼
▲* [[varremugul|Varre- ja hüpoktüülimugul]] – muguljalt paksenenud vars, mis täidab säilitusorgani ülesannet.
 
* [[Sigisibul]] – taime maapealsete osadel arenev muguljalt paksenenud lühivõsu, mis täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet. Sagedamini arenevad õisikuis ([[küüslauk]]) või lehtede kaenlais ([[tuliliilia]], [[hammasjuur]])
 
▲* Assimileeriv vars – assimilatsiooniorganiks muundunud vars lehtedeta taimedel.
▲**[[Kladofüll]] e. fülloklaad – lame lehetaoline assimileeriv vars
 
<gallery>
Pilt:Vine.jpg|Väänel
Pilt:Allium sativum 003.JPG|[[Küüslauk|Küüslaugu]] sigisibulad õisikus
FilePilt:Dentaria bulbifera a2.jpg|Sigisibulad [[hammasjuur]]e [[lehekaenal]]des
FilePilt:Ruscus aculeatus13.jpg|Punane mari [[ruskus]]e kladofüllil
</gallery>
 
65. rida ⟶ 50. rida:
[[Kategooria:Botaanika]]
[[Kategooria:Taimemorfoloogia]]
 
[[bg:Филиз]]
[[da:Etårsskud]]
[[de:Spross]]
[[en:Shoot]]
[[eo:Ŝoso]]
[[fr:Germe]]
[[it:Germoglio]]
[[lt:Ūglis]]
[[hu:Hajtás]]
[[nl:Scheut (plant)]]
[[ja:芽]]
[[pl:Pęd (botanika)]]
[[pt:Broto]]
[[qu:Yuri]]
[[ru:Побег (ботаника)]]
[[fi:Verso]]
[[uk:Пагін]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Võsu_(botaanika)"