Karl Dönitz: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot muutis: be-x-old:Карл Дэніц |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Karl Dönitz.jpg|thumb|Karl Dönitz]]
'''Karl Dönitz''' ([[16. september]] [[1891]] [[
Karl Dönitz oli Emil ja Anna Dönitzi poeg. Tema isa töötas [[insener]]ina. Karlil oli vanem vend Friedrich.
▲'''Karl Dönitz''' ([[16. september]] [[1891]] [[Grünau im Almtal]] [[Austria]] – [[24. detsember]] [[1980]] [[Hamburg]]) oli [[Saksamaa]] mereväelane, [[suuradmiral]] alates [[1943]]. aastast.
Karl Dönitz astus [[1. aprill]]il [[1910]] Saksamaa mereväkke ja sai [[4. aprill]]il [[kadett|kadetiks]] (''Seekadett''). [[15. aprill]]il [[1911]] sai ta [[mitšman]]iks (''Fähnrich zur Zee'') – see auaste anti isikule, kes vähemalt aasta aega oli mereväes [[ohvitser]]iks õppinud ja läbinud esimese eksami.
[[27. september|27. septembril]] [[1913]] anti Dönitzile [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] (''Leutnant zur Zee'') auaste ja ta sai seega ohvitseriks. [[Esimene Maailmasõda|Esimese Maailmasõja]] alguses teenis ta kergeristlejal "Breslau" [[Vahemeri|Vahemeres]]. [[1914]]. aasta augustis müüdi kaks ristlejat, sealhulgas "Breslau", [[Ottomani riik|Ottomani riigile]] ja nimetati ümber. "Breslau" sai nimeks "Midilli" ja ta hakkas [[Konstantinoopol]]i lähedal [[Must meri|Mustal merel]] sõdima [[Venemaa]] laevastikuga. [[22. märts]]il [[1916]] ülendati Dönitz [[leitnant|leitnandiks]] (''Oberleutnant zur Zee''). Ajal, mil "Midilli" oli [[dokk|dokis]] remondis, juhatas Dönitz lühikest aega [[lennuväli|lennuvälja]] [[Dardanellid]]e kandis.
Seal taotles ta enda üleviimist laevastikku [[allveelaev]]adele ja see rahuldati alates 1916. aasta oktoobrist. Ta töötas vahiohvitserina allveelaeval U-39 ja alates [[1918]]. aasta veebruarist allveelaeva UC-25 kaptenina. [[5. september|5. septembril]] 1918 sai ta allveelaeva UB-68 kapteniks. See laev tegutses Vahemerel. [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1918 laskis [[Suurbritannia]] selle laeva põhja ja Dönitz võeti vangi. Ta oli vangis algul [[Malta]]l ja pärast [[Sheffield]]i lähedal kuni [[1919]]. aasta juulini. Saksamaale naasis ta [[1920]].
[[Adolf Hitler]]i [[Testament|testamendi]] alusel sai temast alates [[30. aprill]]ist [[1945]] (astus ametisse [[1. mai]]l 1945) Saksa Riigi viimne [[president]] asukohaga [[Flensburg]]is. ▼
Dönitz jätkas [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]] oma karjääri. [[10. jaanuar]]il [[1921]] sai ta selle mereväes leitnandiks (''Kapitänleutnant''). [[1928]] juhatas ta [[torpeedopaat]]e ja sai sama aasta [[1. november|1. novembril]] [[major]]iks (''Korvettekapitän''). [[1. september|1. septembril]] [[1933]] ülendati ta [[kolonelleitnant|kolonelleitnandiks]] (''Fregattekapitän''). [[1934]] sai ta õppelaeva "Emden" kapteniks. Sellel laeval sõitsid ohvitseriõpilased aasta otsa mööda maailma meresid, valmistudes ohvitseriks saama. 1. septembril [[1935]] ülendati Dönitz [[kolonel]]iks (''Kapitän zur Zee'') ja siis allus talle juba mitu allveelaeva.
[[8. mai]]l [[1945]] kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Euroopa]]s.▼
Dönitz oli [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] allveelaevastiku juhataja [[1939]]–1943. [[1943]]–[[1945]] oli ta Suursaksa Riigi laevastiku ([[Kriegsmarine]]) ülemjuhataja.
[[23. mai]]l [[1945]] arreteeriti Karl Dönitz ja tema valitsuse liikmed liitlasjõudude poolt. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti ta 10 aastaks vangi. Selle karistuse kandis ta ära [[Spandau vangla]]s. Tema kaitsja protsessil oli [[Otto Kranzbühler]].▼
▲[[Adolf Hitler]]i [[Testament|testamendi]] alusel sai temast alates [[30. aprill]]ist
▲[[8. mai]]l [[1945]] kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise
Ma olen riigipea ja jään selleks. Kuni oma surmani.▼
▲[[23. mai]]l
▲{{tsitaat|Ma olen riigipea ja jään selleks. Kuni oma surmani.{{lisa viide}}}}
==Teosed==
*''Zehn Jahre und Zwanzig Tage''. Bonn 1958.
*''Mein wechselvolles Leben''. Göttingen 1968
{{KFMjaSA}}
| |||